SlowingoGrammatika
B1 37 / 39 Kordamistund

Kordamine: relatiivlaused, artiklid, sidesõnad ja sõnajärg inglise keeles (B1-20–B1-34)

Review: Relative Clauses, Articles, Linking and Word Order

Sellel lehel
  1. Eesmärk
  2. Mida me õppisime
  3. Olulised võrdlused
  4. Levinud vead
  5. Lõksud eesti keele kõnelejatele
  6. Kuldreeglid
  7. Harjutused

Eesmärk

Pärast seda tundi oskate moodustada relatiivlauseid, valida kujude used to, be used to ja get used to vahel, valida õige artikli, mõõta erinevusi, lisada rõhku, siduda vastandust, eesmärki, põhjust ja tagajärge, panna fraasverbid, omadussõnad ja sõnad nagu both, neither, each õigesse kohta, valida sõnade by ja until ning get, become ja go vahel, panna still, yet, already ja also õigele istmele ning otsustada, millal olekuverb võib olla kestvas vormis – ja seda kõike ühes tekstis.

Mida me õppisime

TundTeemaVõtmenäide
B1-20Relatiivlaused sõnadega whose, where, when, why; kui relatiivne asesõna on sihitis, võib selle ära jätta; eessõna lõpusThis is the restaurant where we had our first date.
B1-21used to + põhivorm (varem, nüüd mitte); be used to + nimisõna / -ing („olen harjunud“); get used to + nimisõna / -ing („harjun“)I'm slowly getting used to working from home.
B1-22Artiklita = üldiselt; the = kindel asi; a / an = üks oma liigist; asutused, söögikorrad, spordialad, määradMy daughter starts school in September.
B1-23the jõgede, merede, mäestike, kõrbete, rühma- ja of-nimede, hotellide ja muuseumide ees; artiklita enamik riike, linnu, tänavaid, üksikuid mägesid ja järviWe sailed down the Nile on a small boat.
B1-24Erinevuse mõõtmine: much, a bit, even, by far, twice as… as, the more… the more; määrsõnade keskvõrre; like ja asThe more you read, the more words you learn.
B1-25so + omadussõna / määrsõna, such + nimisõnafraas; so / such… that tagajärje kohta; What…! ja How…!It was such a beautiful day that we stayed on the beach until sunset.
B1-26Vastandus: although + osalause, despite / in spite of + nimisõna või -ing, However, + uus lauseDespite the bad reviews, the film was a huge success.
B1-27Eesmärk (to, in order to, so that), põhjus (because, as, since, because of, due to), tagajärg (so, therefore, as a result)I'll leave the door open so that you can get in.
B1-28Fraasverbid: asesõna läheb eraldatava fraasverbi keskele; eraldamatud ja kolmeosalised fraasverbid hoiavad sihitise lõpusI don't know this word, so I'll look it up.
B1-29Omadussõnade järjekord: arvamus enne fakte; materjal ja otstarve nimisõna kõrval; sidekriipsuga liitomadussõna + ainsuses nimisõnaIt's a ten-minute walk from the station.
B1-30Kaks asja: both, either, neither; kolm või rohkem: all, none, no; each ja every; all day ja every dayBoth my parents are teachers.
B1-31by (tähtaeg, eesti „-ks“) ja until (kestab, eesti „-ni“); for / during / while / as; within, by the time; on time ja in time; at the end ja in the endPlease send me the report by Friday.
B1-32Muutuse tegusõnad: get (igapäevane), become (ametlik, + nimisõna), go (soovimatu: go grey, go wrong), turn (värv, vanus), grow (aeglane); tegusõna get tähtsamad tähendusedIt's getting dark. Let's go home.
B1-33Keskmine iste: põhitegusõna ees, be järel, esimese abitegusõna järel; still / yet / already; not… any more, no longer; even ja only osutitenaI still haven't paid the electricity bill.
B1-34Olekuverbid kestvas vormis, kui tähendus on tegevus (think, have, see, taste, weigh…); be being + omadussõna käitumise kohtaYou're being silly. It's only a spider.

Olulised võrdlused

Alusena relatiivne asesõna ja sihitisena relatiivne asesõna; where ja that / which – Eesti „kes“, „mida“ ja „kus“ käänduvad; inglise keeles otsustab lause ülesehitus. B1-20

The woman who answered the phone was very helpful.
Naine, kes telefonile vastas, oli väga abivalmis.
alus: who peab jääma
The film we saw last night was too long.
Film, mida me eile õhtul vaatasime, oli liiga pikk.
sihitis: võib ära jätta
That's the museum where we saw the dinosaur bones.
See on muuseum, kus me dinosauruse luid nägime.
„we saw the bones“ on terviklik
That's the museum that we visited.
See on muuseum, mida me külastasime.
visited mida? → museum = sihitis; eesti „mida“, mitte „kus“
  • Kontroll: Kas kohe relatiivse sõna järel on uus alus? → see on sihitis ja selle võib ära jätta. Kas osalause on ilma kohata terviklik? → where; kui ei ole → that / which või mitte midagi.

used to do, be used to doing ja get used to doing – Eesti „harjunud“ kõlab nagu used, kuid used to + põhivorm tähendab „varem“. B1-21

I used to work at night.
Varem töötasin öösiti.
harjumus minevikus: praegu mitte
I'm used to working at night.
Olen öösiti töötamisega harjunud.
see on mulle praegu tavaline
I'm getting used to spicy food.
Harjun vürtsika toiduga.
protsess: läheb kergemaks
  • Kontroll: Minevikus, praegu mitte? → used to + põhivorm. Tundub tavaline / muutub tavaliseks? → be / get used to + nimisõna või -ing (kas sõna to järele sobib nimisõna? Jah → -ing).

Artiklita, the ja a / an – Eesti keeles artikleid pole, inglise keeles on valik alati vajalik. B1-22

Life is too short to worry about small things.
Elu on liiga lühike, et pisiasjade pärast muretseda.
üldine mõte: artiklit pole
The life of a farmer is harder than people think.
Talupidaja elu on raskem, kui inimesed arvavad.
kindlat liiki elu: the … of
My sister is a vegetarian.
Mu õde on taimetoitlane.
liigitus: a
The kids go to school by bus.
Lapsed sõidavad kooli bussiga.
õpilastena: artiklit pole
Their mum went to the school for a meeting.
Nende ema läks kooli koosolekule.
külalisena: the
  • Kontroll: Üldiselt, kindel asi, mille kuulaja ära tunneb, või üks oma liigist? Sõnadega school, work, bed, hospital: kasutatakse otstarbe järgi? → artiklit pole; hoone? → the.

Lihtne nimi ja kirjeldus või rühm B1-23

My sister went to Leeds University.
Mu õde õppis Leedsi ülikoolis.
koht + University: artiklit pole
My sister went to the University of Leeds.
Mu õde õppis Leedsi ülikoolis.
University of + koht: the
We spent the summer in Sicily.
Veetsime suve Sitsiilias.
üks saar: artiklit pole
We spent the summer in the Canary Islands.
Veetsime suve Kanaari saartel.
saarte rühm: the
  • Kontroll: Lihtne nimi (riik, linn, tänav, üksik järv või mägi)? → artiklit pole. Rühm, of-nimi, jõgi, meri, mäestik või kõrb? → the.

much ja even; like ja as – Eesti „palju“ ja „veelgi“; „nagu“ vastab mõlemale, like ja as. B1-24

My new phone is much faster than my old one.
Mu uus telefon on palju kiirem kui vana.
suur vahe
My old phone was fast, but this one is even faster.
Mu vana telefon oli kiire, aga see on veelgi kiirem.
mõlemad on kiired
She works as a teacher.
Ta töötab õpetajana.
ta on õpetaja
She talks to me like a teacher.
Ta räägib minuga nagu õpetaja.
ta pole minu õpetaja, kuid kõlab nii
  • Kontroll: Ainult suur vahe? → much. Esimene oli juba kõrge? → even. Päris roll? → as. Sarnane millegagi? → like + nimisõna.

so ja such; How ja What – Eesti „nii“ ja „kui“ sobivad mõlemale. B1-25

The view was so beautiful.
Vaade oli nii ilus.
so + omadussõna
It was such a beautiful view.
See oli nii ilus vaade.
such a + nimisõna
What a beautiful view!
Kui ilus vaade!
„kui“ + nimisõna → What a
How kind of you!
Kui lahke sinust!
How + omadussõna
  • Kontroll: Kas võtmesõna on nimisõna või omadussõna? Omadussõna / määrsõna → so, How. Nimisõnafraas → such, What (a / an ainult ühe loendatava asja puhul).

although, despite ja however – Eesti „kuigi“, „hoolimata“ ja „siiski“. B1-26

Although she was nervous, she gave a great speech.
Kuigi ta oli närvis, pidas ta suurepärase kõne.
+ osalause
Despite her nerves, she gave a great speech.
Hoolimata närvidest pidas ta suurepärase kõne.
+ nimisõna
The car is old. However, it's very reliable.
Auto on vana. Siiski on see väga töökindel.
uus lause: However,
  • Kontroll: Mis tuleb järele? Osalause → although. Nimisõna või -ing → despite / in spite of. Uus lause → However,.

so that (eesmärk) ja so (tagajärg); so… that (tagajärg) – Eesti „et“ ja „nii et“. B1-25 B1-27

I set two alarms so that I wouldn't oversleep.
Panin kaks äratust, et mitte sisse magada.
kavatsus
I set two alarms, so I didn't oversleep.
Panin kaks äratust, nii et ma ei maganud sisse.
tulemus
I was so tired that I went to bed at eight.
Olin nii väsinud, et läksin kell kaheksa magama.
tagajärg tugevast määrast
  • Kontroll: Mida keegi tahtis? → so that + osalause. Mis tegelikult juhtus? → , so. So + omadussõna + that → tagajärg sellest, kui tugev see oli.

because ja because of – Eesti „sest“ ja „… tõttu“. B1-27

We were late because the traffic was terrible.
Jäime hiljaks, sest liiklus oli kohutav.
+ osalause
We were late because of the terrible traffic.
Jäime kohutava liikluse tõttu hiljaks.
+ nimisõna
  • Kontroll: Osalause (alus + tegusõna)? → because, as, since. Ainult nimisõna? → because of, due to, owing to.

Eraldatavad ja eraldamatud fraasverbid B1-28

Your shoes are wet. Take them off.
Su kingad on märjad. Võta need ära.
eraldatav: asesõna keskel
Don't worry about the complaint. I'll deal with it.
Ära kaebuse pärast muretse. Ma tegelen sellega.
eraldamatu: sihitis lõpus
We've run out of coffee again.
Meil sai kohv jälle otsa.
kolmeosaline: sihitis lõpus; eesti keeles kohv alus, inglise keeles we
  • Kontroll: Kas sihitis saab liikuda? Eraldatava fraasverbi puhul läheb asesõna alati keskele. Eraldamatud ja kolmeosalised fraasverbid hoiavad sihitise lõpus.

Liitomadussõna nimisõna ees ja samad sõnad tegusõna järel – Eesti „kahetunnine“ on üks sõna. B1-29

It's a two-hour flight.
See on kahetunnine lend.
nimisõna ees
The flight takes two hours.
Lend kestab kaks tundi.
liitomadussõna pole
  • Kontroll: Nimisõna ees? → sidekriips ja ainsuses nimisõna. Tegusõna järel? → eraldi sõnad, vajadusel mitmus.

neither ja none; each ja every; every day ja all day – Eesti „kumbki … ei“ ja „ükski … ei“; „iga“ ka kahe kohta. B1-30

I have two sisters. Neither of them drinks coffee.
Mul on kaks õde. Kumbki neist ei joo kohvi.
kaks: neither
I have five cousins. None of them live near me.
Mul on viis nõbu. Ükski neist ei ela minu lähedal.
viis: none
She had a bag in each hand.
Tal oli kummaski käes kott.
kaks kätt: each, mitte every
I go running every day.
Käin iga päev jooksmas.
ikka ja jälle
I was in meetings all day.
Olin terve päeva koosolekutel.
terve päev
  • Kontroll: Kaks või rohkem kui kaks? Kaks → both, either, neither; kolm või rohkem → all, none. Ükshaaval? → each. Kõik koos, eranditeta? → every.

by ja until; on time ja in time – Eesti „-ks“ ja „-ni“; „õigel ajal“ ja „õigeks ajaks“. B1-31

Can you return the book by Monday?
Kas saad raamatu esmaspäevaks tagasi tuua?
üks tegevus, ükskõik millal enne esmaspäeva
You can keep the book until Monday.
Võid raamatu esmaspäevani endale jätta.
hoiad seda kogu aeg kuni esmaspäevani
The flight landed on time.
Lennuk maandus õigel ajal.
plaanitud ajal, mitte hilja
We arrived just in time to catch the last bus.
Jõudsime täpselt õigeks ajaks ja saime veel viimasele bussile.
piisavalt vara
  • Kontroll: Üks tegevus enne tähtaega? → by. Olukord, mis kestab mingi hetkeni? → until. Plaanitud ajal, mitte hilja? → on time. Piisavalt vara millegi jaoks? → in time.

get, become ja go – Eesti „-ks“ ütleb ainult, et miski muutus; inglise keeles otsustab tegusõna. B1-32

Don't get angry. It was an accident.
Ära vihaseks mine. See oli kogemata.
igapäevane muutus + omadussõna; „vihaseks minema“ → get angry
We became friends at university.
Saime ülikoolis sõpradeks.
+ nimisõna: become
Something went wrong with the printer.
Printeriga läks midagi valesti.
soovimatu muutus: püsipaar go wrong
  • Kontroll: Kas tegusõna järel on nimisõna (amet, sõbrad)? → become. Omadussõna igapäevases kõnes? → tavaliselt get (ametlikus kirjas become). Üks kindlatest soovimatutest muutustest (grey, wrong, bad, red)? → go. Värv või vanus? → tavaline on ka turn.

still, yet ja already; keskmine iste – Eesti „veel“ on jaatuses still, eituses yet. B1-33

I haven't finished my essay yet.
Ma pole oma esseed veel valmis kirjutanud.
neutraalne: yet lõpus
I still haven't finished my essay.
Ma pole oma esseed ikka veel valmis kirjutanud.
kannatamatus: still eitava abitegusõna ees
I've already eaten, thanks.
Aitäh, ma olen juba söönud.
oodatust varem: esimese abitegusõna järel
She also plays the piano.
Ta mängib ka klaverit.
põhitegusõna ees, mitte kunagi tegusõna ja sihitise vahel
  • Kontroll: Miski kestab? → still. Oodatud asi, mis pole juhtunud? → yet, tavaliselt lõpus. Oodatust varem? → already. Seejärel pange sõna keskmisele istmele: põhitegusõna ette, be järele, esimese abitegusõna järele.

olek ja tegevus; is ja is being – Eesti keeles kestvat vormi pole; vahe näitab sageli tegusõna („arvan“ / „mõtlen“) või sõna „täna“. B1-34

I think you're right.
Ma arvan, et sul on õigus.
arvamus: olek
I'm thinking about changing my job.
Mõtlen töökoha vahetamise peale.
kaalumine: tegevus
My neighbour is noisy.
Mu naaber on lärmakas.
selline ta on
My neighbour is being noisy tonight.
Mu naaber teeb täna õhtul lärmi.
käitumine ainult täna õhtul
  • Kontroll: Kas keegi teeb aktiivselt midagi, mis on alanud ja lõpeb? → kestev vorm on võimalik. Kas see on lihtsalt nii, nagu asjad on (arvamus, omamine, milline on maitse või kaal)? → lihtvorm. Be being + omadussõna ainult käitumise kohta, mitte sõnadega tall või ill.

Levinud vead

❌The book that I bought it is boring.
✅The book (that) I bought is boring.
that asendab juba sõna „it“. B1-20
❌The city where I visited last year was beautiful.
✅The city (that) I visited last year was beautiful.
visit vajab sihitist: kasutage sõna that / which või jätke relatiivne sõna ära. B1-20
❌I am used to wake up early.
✅I am used to waking up early.
be used to + -ing: to on eessõna. B1-21
❌I use to go to the gym on Mondays.
✅I usually go to the gym on Mondays.
used to ei ole olevikuvormi. B1-21
❌The life is beautiful.
✅Life is beautiful.
üldine mõte: artiklit pole. B1-22
❌I go to the work by bus.
✅I go to work by bus.
asutus otstarbe järgi: artiklit pole. B1-22
❌We visited Netherlands last year.
✅We visited the Netherlands last year.
mitmuslik riiginimi: the. B1-23
❌This hotel is very better than the last one.
✅This hotel is much better than the last one.
very ei sobi keskvõrde ette. B1-24
❌More you practise, more you improve.
✅The more you practise, the more you improve.
mõlemad pooled vajavad sõna the. B1-24
❌We had such a terrible weather.
✅We had such terrible weather.
weather on loendamatu: ilma sõnata a. B1-25
❌Despite it was raining, we went out.
✅Although it was raining, we went out.
despite + nimisõna / -ing / the fact that. B1-26
❌Although it was late, but we kept working.
✅Although it was late, we kept working.
üks sidesõna, mitte kaks. B1-26
❌The game was cancelled because of it rained.
✅The game was cancelled because it rained.
because of + nimisõna; because + osalause. B1-27
❌I took off it.
✅I took it off.
Asesõna läheb eraldatava fraasverbi keskele. B1-28
❌a ten-minutes walk
✅a ten-minute walk
Liitomadussõnas jääb nimisõna ainsusesse. B1-29
❌Neither of them didn't come.
✅Neither of them came.
neither on juba eitav. B1-30
❌I'll finish the report until Friday.
✅I'll finish the report by Friday.
Ühe tegevuse tähtaeg: by. B1-31
❌I was in Rome during three days.
✅I was in Rome for three days.
Kui kaua: for + ajavahemik. B1-31
❌What time did you get to home?
✅What time did you get home?
Sõnade home, here ja there ees ei ole to. B1-32
❌She plays also the piano.
✅She also plays the piano.
Mitte tegusõna ja sihitise vahele. B1-33
❌I haven't still finished.
✅I still haven't finished.
Eituses on still eitava abitegusõna ees. B1-33
❌She's being tall.
✅She's tall.
be being + omadussõna on käitumise kohta ja pikkus ei ole käitumine. B1-34
❌I'm having a new car.
✅I have a new car.
Omamine on olek: lihtvorm. B1-34

Lõksud eesti keele kõnelejatele

1. „Peab arsti juurde minema“ → go to doctor. Eesti keeles ütleme lihtsalt „arsti juurde“, „hambaarsti juurde“, „juuksurisse“ – ilma ühegi lisasõnata. Inglise keeles on see harjumuslik kindel koht või inimene, kelle juurde minnakse, ja selle ees on the: go to the doctor, go to the dentist, go to the hairdresser's. B1-22

❌Kristjan can't come to football training after school today, because he has to take his little sister to doctor in Tartu.
✅Kristjan can't come to football training after school today, because he has to take his little sister to the doctor in Tartu.
„arsti juurde“ → to the doctor

2. „Abiellub klassivennaga“ → marrying with. Eesti keeles abiellutakse kellegagi (kaasaütlev „-ga“) ja „-ga“ tõlgitakse kergesti sõnaga with. Inglise marry võtab inimese otse, ilma eessõnata; get married võtab sõna to. B1-32

❌My cousin from Viljandi is marrying with her old classmate from the music school, and they've invited 150 guests to a manor house in Laane-Viru County.
✅My cousin from Viljandi is marrying her old classmate from the music school, and they've invited 150 guests to a manor house in Laane-Viru County. või My cousin from Viljandi is getting married to her old classmate from the music school, and they've invited 150 guests to a manor house in Laane-Viru County.
„abiellub klassivennaga“ → is marrying / is getting married to

3. „Hoolimata sellest, et…“ → despite that + osalause. Eesti „hoolimata sellest, et…“ tõlgitakse kergesti sõna-sõnalt: despite + that + osalause. Inglise despite järel tuleb aga nimisõna, -ing-vorm või kuju the fact that; osalause ees sobib ka although. B1-26

❌Despite that the tickets cost almost ninety euros, the open-air concert at the Song Festival Grounds in Tallinn was sold out in two days.
✅Despite the fact that the tickets cost almost ninety euros, the open-air concert at the Song Festival Grounds in Tallinn was sold out in two days. või Although the tickets cost almost ninety euros, the open-air concert at the Song Festival Grounds in Tallinn was sold out in two days.
„hoolimata sellest, et“ → despite the fact that | although

4. „Mõlemad vennad ei söö kala“ → Both my brothers don't. Eesti kõnekeeles öeldakse vahel „Mõlemad mu vennad ei söö kala“ ja mõeldakse „kumbki ei söö“. Inglise Both … don't võib tähendada ka „mitte mõlemad“ (üks sööb, teine mitte) ja kõlab ebaselgelt. Kui eitus käib mõlema kohta, kasutage sõna neither ja jaatavat tegusõna. B1-30

⚠️Both my brothers don't eat fish, so on Christmas Eve our mum bakes a big mushroom pie next to the salmon.
✅Neither of my brothers eats fish, so on Christmas Eve our mum bakes a big mushroom pie next to the salmon. või Neither of my brothers eat fish, so on Christmas Eve our mum bakes a big mushroom pie next to the salmon.
Grammatiliselt õige, kuid ebaselge. Kumbki ei söö → neither.

Kuldreeglid

  • B1-20 Relatiivne sõna asendab osalauses ühe osa, nii et ärge täitke seda kohta kaks korda. Kui asesõna on sihitis, võite selle ära jätta. Kasutage sõna where ainult siis, kui osalause on ilma kohata terviklik.
  • B1-21 Used to + tegusõna = minevik, nüüd mitte. Be used to + nimisõna / -ing = tundub tavaline. Get used to + nimisõna / -ing = muutub tavaliseks.
  • B1-22 Üldiselt → artiklit pole. Kindel asi → the. Üks oma liigist → a / an. Otstarbe järgi kasutatud asutused on tavaliselt artiklita; hoone puhul on the.
  • B1-23 Lihtne nimi (riik, linn, tänav, üksik mägi või järv, lennujaam) → artiklit pole. Mitmuslik või rühmanimi, nimi sõnaga of, jõgi, meri, ookean, kõrb või mäestik ning hotellid, muuseumid ja ajalehed → the.
  • B1-24 Mõõtke erinevust: much / far / a lot (suur), a bit / slightly (väike), even (veelgi), twice as… as (täpne), by far + the best. Keskvõrde ees ei ole very. Like + nimisõna; as + osalause või roll.
  • B1-25 Nimisõna või omadussõna? So / How + omadussõna või määrsõna; such / What + nimisõnafraas. Tagajärje näitamiseks lisage that-osalause.
  • B1-26 Osalause → although / even though / though; nimisõna või -ing → despite / in spite of; uus lause → However,. Ei ole kuju despite of ega although… but.
  • B1-27 Eesmärk = mida te tahate (to, in order to, so as to; so that + osalause). Põhjus = mis selle põhjustas (because, as, since; because of, due to + nimisõna). Tagajärg = mis juhtus (so; therefore, as a result).
  • B1-28 Asesõna läheb eraldatava fraasverbi keskele (turn it off). Eraldamatud ja kolmeosalised fraasverbid hoiavad sihitise lõpus (look after her, run out of it).
  • B1-29 Kõigepealt arvamus, siis faktid; materjal ja otstarve on nimisõnale kõige lähemal. Liitomadussõnas nimisõna ees kasutage sidekriipsu ja hoidke nimisõna ainsuses.
  • B1-30 Kaks: both, either, neither. Kolm või rohkem: all, none / no. Each = ükshaaval; every = kõik koos (kolm või rohkem). Neither, none ja no on juba eitavad, nii et kasutage jaatavat tegusõna.
  • B1-31 By = mitte hiljem kui (ühe tegevuse tähtaeg); until = kogu aeg kuni mingi hetkeni. For = kui kaua; during + nimisõna / while + osalause = millal. On time = mitte hilja; in time = piisavalt vara.
  • B1-32 Olek → be; muutus → get (igapäevane), become (ametlikum ja nimisõna ees), go paljude soovimatute muutuste puhul (go grey, go wrong), turn värvide ja vanuse puhul, grow + keskvõrre aeglaste muutuste puhul.
  • B1-33 Lühikesed määrsõnad istuvad keskmisel istmel: põhitegusõna ees, be järel, esimese abitegusõna järel – mitte kunagi tegusõna ja sihitise vahel. Yet, any more, too ja as well on tavaliselt lõpus.
  • B1-34 Küsige: olek või teadlik tegevus? Olekud on lihtvormis; tegevused võivad olla kestvas vormis, ka tegusõnadega think, have, see, taste ja weigh. Be being + omadussõna on ainult käitumise kohta.

Harjutused

A. Vorm

Täitke laused õige vormiga või muutke lauset.

  1. B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles
    I've got a friend sister is a pilot.
  2. B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles
    She's a nurse, so she's used to (work) at night.
  3. B1-22 Artiklid a, an, the: üldine, konkreetne ja go to school või go to the school
    I go to the gym three times week.
  4. B1-23 The kohanimede ees: the Thames, the Alps, the USA, kuid Paris ja Lake Como
    We sailed down ___ Nile. …
  5. B1-24 Võrdlused inglise keeles: much better, even better, the more… the better
    The more you practise, (easy) it gets.
  6. B1-25 So, such ja hüüdlaused: so kind, such a nice day, What a view! How kind!
    It was ___ a hot day that we stayed inside. …
  7. B1-28 Phrasal verbs: fraasverbide sõnajärg inglise keeles – turn it off, look after her
    Asendage nimisõna asesõnaga: Can you turn down the music?
  8. B1-29 Omadussõnade järjekord ja liitomadussõnad inglise keeles: a lovely old wooden table
    The walk takes ten minutes. It's a walk.
  9. B1-32 Get, become, go või turn? Kuidas öelda inglise keeles „sai“, „läks“ ja „muutus“
    Something ___ wrong with my laptop yesterday. …
  10. B1-33 Still, yet, even, only, also: kuhu panna määrsõna inglise lauses
    Pange sõna also lausesse: She speaks a little Greek.

B. Tähendus

Valige õige vastus.

  1. B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles
    Valige õige vastus: This is the town … my father grew up.
  2. B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles
    Valige õige vastus: This is the town … we visited last summer.
  3. B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles
    Valige õige vastus: It took me months to … used to the noise.
  4. B1-22 Artiklid a, an, the: üldine, konkreetne ja go to school või go to the school
    Ema ei ole seal õpilane ega õpetaja. Valige õige vastus: She went to … for a meeting.
  5. B1-24 Võrdlused inglise keeles: much better, even better, the more… the better
    Valige õige vastus: She works … a tour guide in the summer.
  6. B1-26 Although, despite, however: vastandus inglise keeles ja miks mitte despite of
    Valige õige vastus: … the rain, the match continued.
  7. B1-27 So that, in order to, because of, due to: eesmärk, põhjus ja tagajärg inglise keeles
    Valige õige vastus: The flight was delayed … the fog.
  8. B1-30 Both, either, neither, all, none, each, every: mõlemad, kumbki ja kõik inglise keeles
    Valige õige vastus: I've got two cars, but … of them is new.
  9. B1-31 By, until, during või for? On time ja in time, at the end ja in the end eesti keeles selgitatuna
    Valige õige vastus: Please send me your answers … Friday.
  10. B1-34 Olekuverbid kestvas vormis: she's being silly, I'm having lunch, I'm thinking about it
    Valige õige vastus: Sorry, I can't talk now — we … dinner.

C. Leidke viga

Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.

  1. B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles
    The jacket that I bought it online was too small.
  2. B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles
    I'm used to get up at six.
  3. B1-22 Artiklid a, an, the: üldine, konkreetne ja go to school või go to the school
    I love the nature.
  4. B1-25 So, such ja hüüdlaused: so kind, such a nice day, What a view! How kind!
    We had such a lovely weather in Rome.
  5. B1-26 Although, despite, however: vastandus inglise keeles ja miks mitte despite of
    Although it was cold, but we went swimming.
  6. B1-28 Phrasal verbs: fraasverbide sõnajärg inglise keeles – turn it off, look after her
    Can you pick up me after work?
  7. B1-30 Both, either, neither, all, none, each, every: mõlemad, kumbki ja kõik inglise keeles
    Every students have a locker.
  8. B1-31 By, until, during või for? On time ja in time, at the end ja in the end eesti keeles selgitatuna
    We stayed in Edinburgh during three days.
  9. B1-32 Get, become, go või turn? Kuidas öelda inglise keeles „sai“, „läks“ ja „muutus“
    What time did you get to home last night?
  10. B1-34 Olekuverbid kestvas vormis: she's being silly, I'm having lunch, I'm thinking about it
    The children are being very quiet today.

D. Kontekstis

Täitke postkaardil puuduvad sõnad. Kus sulgudes on sõnad, valige õige sõna või pange sõnad õigesse järjekorda ja õigesse vormi.

A postcard from Mia
Hi Ana!
Greetings from 31 Scotland! We're staying in a 32 (old / lovely / stone) house in the village 33 my grandmother grew up. It's 34 (much / very) bigger than I remembered. 35 (Although / Despite) the rain, we've been out every day. Yesterday we drove to Loch Ness — a 36 (two / hour) drive. I'm 37 (still / yet) not used to 38 (drive) on the left! On the way back we stopped at a café 39 (so / so that) we could warm up. 40 (What / How) a view from the window! We both loved it.
Love, Mia

E. Teie kord

Kirjutage inglise keeles.

  1. B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles
    Kirjutage ühest muutusest oma elus: üks lause kujuga used to ja üks kujuga be used to või get used to.
  2. B1-26 Although, despite, however: vastandus inglise keeles ja miks mitte despite of
    Kirjutage oma kodukoha kohta kolm lauset: üks sõnaga although, üks sõnaga despite ja üks väljendiga because of või so that.
  3. B1-33 Still, yet, even, only, also: kuhu panna määrsõna inglise lauses
    Kirjutage oma nädalast: üks asi, mis tuleb teha kindlaks päevaks, üks asi, mida te pole ikka veel teinud, ja üks asi, mida teete praegu, kuigi tavaliselt ei tee.

F. Segakordamine

Korrake eelmiste tundide teemasid.

  1. B1-19 -ing-vorm nimisõnana inglise keeles: gerund alusena ja eessõnade järel
    I'm looking forward to (meet) your family.
  2. B1-12 Reported speech: kaudne kõne inglise keeles – she said she was tired
    "I'm tired." → She said she tired.
Vastused

A. Vorm

  1. whose
  2. working
  3. a / per
  4. the
  5. the easier
  6. such
  7. Can you turn it down?
  8. ten-minute
  9. went
  10. She also speaks a little Greek.

B. Tähendus

  1. where
  2. that
  3. get
  4. the school
  5. as
  6. Despite
  7. because of
  8. neither
  9. by
  10. are having

C. Leidke viga

  1. The jacket I bought online was too small. / The jacket that I bought online was too small. / The jacket which I bought online was too small.
  2. I'm used to getting up at six.
  3. I love nature.
  4. We had such lovely weather in Rome.
  5. Although it was cold, we went swimming. / It was cold, but we went swimming.
  6. Can you pick me up after work?
  7. Every student has a locker. / All students have a locker.
  8. We stayed in Edinburgh for three days.
  9. What time did you get home last night?
  10. ✓ The children are being very quiet today.

D. Kontekstis

  1. lovely old stone
  2. where
  3. much
  4. Despite
  5. two-hour
  6. still
  7. driving
  8. so that
  9. What

E. Teie kord

  1. I used to live with my parents. Now I'm used to cooking for myself.
  2. Although my town is small, it has a great market. Despite the rain, lots of tourists come in summer. The centre is busy because of the new shopping street.
  3. I have to pay the rent by Friday. I still haven't called my grandmother. This week I'm having driving lessons every evening.

F. Segakordamine

  1. meeting
  2. was
Androidi rakendusÕpi liikvel olles Google Play