Kordamine: relatiivlaused, artiklid, sidesõnad ja sõnajärg inglise keeles (B1-20–B1-34)
Review: Relative Clauses, Articles, Linking and Word Order
Sellel lehel
See kordamine hõlmab
Eesmärk
Pärast seda tundi oskate moodustada relatiivlauseid, valida kujude used to, be used to ja get used to vahel, valida õige artikli, mõõta erinevusi, lisada rõhku, siduda vastandust, eesmärki, põhjust ja tagajärge, panna fraasverbid, omadussõnad ja sõnad nagu both, neither, each õigesse kohta, valida sõnade by ja until ning get, become ja go vahel, panna still, yet, already ja also õigele istmele ning otsustada, millal olekuverb võib olla kestvas vormis – ja seda kõike ühes tekstis.
Mida me õppisime
| Tund | Teema | Võtmenäide |
|---|---|---|
| B1-20 | Relatiivlaused sõnadega whose, where, when, why; kui relatiivne asesõna on sihitis, võib selle ära jätta; eessõna lõpus | This is the restaurant where we had our first date. |
| B1-21 | used to + põhivorm (varem, nüüd mitte); be used to + nimisõna / -ing („olen harjunud“); get used to + nimisõna / -ing („harjun“) | I'm slowly getting used to working from home. |
| B1-22 | Artiklita = üldiselt; the = kindel asi; a / an = üks oma liigist; asutused, söögikorrad, spordialad, määrad | My daughter starts school in September. |
| B1-23 | the jõgede, merede, mäestike, kõrbete, rühma- ja of-nimede, hotellide ja muuseumide ees; artiklita enamik riike, linnu, tänavaid, üksikuid mägesid ja järvi | We sailed down the Nile on a small boat. |
| B1-24 | Erinevuse mõõtmine: much, a bit, even, by far, twice as… as, the more… the more; määrsõnade keskvõrre; like ja as | The more you read, the more words you learn. |
| B1-25 | so + omadussõna / määrsõna, such + nimisõnafraas; so / such… that tagajärje kohta; What…! ja How…! | It was such a beautiful day that we stayed on the beach until sunset. |
| B1-26 | Vastandus: although + osalause, despite / in spite of + nimisõna või -ing, However, + uus lause | Despite the bad reviews, the film was a huge success. |
| B1-27 | Eesmärk (to, in order to, so that), põhjus (because, as, since, because of, due to), tagajärg (so, therefore, as a result) | I'll leave the door open so that you can get in. |
| B1-28 | Fraasverbid: asesõna läheb eraldatava fraasverbi keskele; eraldamatud ja kolmeosalised fraasverbid hoiavad sihitise lõpus | I don't know this word, so I'll look it up. |
| B1-29 | Omadussõnade järjekord: arvamus enne fakte; materjal ja otstarve nimisõna kõrval; sidekriipsuga liitomadussõna + ainsuses nimisõna | It's a ten-minute walk from the station. |
| B1-30 | Kaks asja: both, either, neither; kolm või rohkem: all, none, no; each ja every; all day ja every day | Both my parents are teachers. |
| B1-31 | by (tähtaeg, eesti „-ks“) ja until (kestab, eesti „-ni“); for / during / while / as; within, by the time; on time ja in time; at the end ja in the end | Please send me the report by Friday. |
| B1-32 | Muutuse tegusõnad: get (igapäevane), become (ametlik, + nimisõna), go (soovimatu: go grey, go wrong), turn (värv, vanus), grow (aeglane); tegusõna get tähtsamad tähendused | It's getting dark. Let's go home. |
| B1-33 | Keskmine iste: põhitegusõna ees, be järel, esimese abitegusõna järel; still / yet / already; not… any more, no longer; even ja only osutitena | I still haven't paid the electricity bill. |
| B1-34 | Olekuverbid kestvas vormis, kui tähendus on tegevus (think, have, see, taste, weigh…); be being + omadussõna käitumise kohta | You're being silly. It's only a spider. |
Olulised võrdlused
Alusena relatiivne asesõna ja sihitisena relatiivne asesõna; where ja that / which – Eesti „kes“, „mida“ ja „kus“ käänduvad; inglise keeles otsustab lause ülesehitus. B1-20
- Kontroll: Kas kohe relatiivse sõna järel on uus alus? → see on sihitis ja selle võib ära jätta. Kas osalause on ilma kohata terviklik? → where; kui ei ole → that / which või mitte midagi.
used to do, be used to doing ja get used to doing – Eesti „harjunud“ kõlab nagu used, kuid used to + põhivorm tähendab „varem“. B1-21
- Kontroll: Minevikus, praegu mitte? → used to + põhivorm. Tundub tavaline / muutub tavaliseks? → be / get used to + nimisõna või -ing (kas sõna to järele sobib nimisõna? Jah → -ing).
Artiklita, the ja a / an – Eesti keeles artikleid pole, inglise keeles on valik alati vajalik. B1-22
- Kontroll: Üldiselt, kindel asi, mille kuulaja ära tunneb, või üks oma liigist? Sõnadega school, work, bed, hospital: kasutatakse otstarbe järgi? → artiklit pole; hoone? → the.
Lihtne nimi ja kirjeldus või rühm B1-23
- Kontroll: Lihtne nimi (riik, linn, tänav, üksik järv või mägi)? → artiklit pole. Rühm, of-nimi, jõgi, meri, mäestik või kõrb? → the.
much ja even; like ja as – Eesti „palju“ ja „veelgi“; „nagu“ vastab mõlemale, like ja as. B1-24
- Kontroll: Ainult suur vahe? → much. Esimene oli juba kõrge? → even. Päris roll? → as. Sarnane millegagi? → like + nimisõna.
so ja such; How ja What – Eesti „nii“ ja „kui“ sobivad mõlemale. B1-25
- Kontroll: Kas võtmesõna on nimisõna või omadussõna? Omadussõna / määrsõna → so, How. Nimisõnafraas → such, What (a / an ainult ühe loendatava asja puhul).
although, despite ja however – Eesti „kuigi“, „hoolimata“ ja „siiski“. B1-26
- Kontroll: Mis tuleb järele? Osalause → although. Nimisõna või -ing → despite / in spite of. Uus lause → However,.
so that (eesmärk) ja so (tagajärg); so… that (tagajärg) – Eesti „et“ ja „nii et“. B1-25 B1-27
- Kontroll: Mida keegi tahtis? → so that + osalause. Mis tegelikult juhtus? → , so. So + omadussõna + that → tagajärg sellest, kui tugev see oli.
because ja because of – Eesti „sest“ ja „… tõttu“. B1-27
- Kontroll: Osalause (alus + tegusõna)? → because, as, since. Ainult nimisõna? → because of, due to, owing to.
Eraldatavad ja eraldamatud fraasverbid B1-28
- Kontroll: Kas sihitis saab liikuda? Eraldatava fraasverbi puhul läheb asesõna alati keskele. Eraldamatud ja kolmeosalised fraasverbid hoiavad sihitise lõpus.
Liitomadussõna nimisõna ees ja samad sõnad tegusõna järel – Eesti „kahetunnine“ on üks sõna. B1-29
- Kontroll: Nimisõna ees? → sidekriips ja ainsuses nimisõna. Tegusõna järel? → eraldi sõnad, vajadusel mitmus.
neither ja none; each ja every; every day ja all day – Eesti „kumbki … ei“ ja „ükski … ei“; „iga“ ka kahe kohta. B1-30
- Kontroll: Kaks või rohkem kui kaks? Kaks → both, either, neither; kolm või rohkem → all, none. Ükshaaval? → each. Kõik koos, eranditeta? → every.
by ja until; on time ja in time – Eesti „-ks“ ja „-ni“; „õigel ajal“ ja „õigeks ajaks“. B1-31
- Kontroll: Üks tegevus enne tähtaega? → by. Olukord, mis kestab mingi hetkeni? → until. Plaanitud ajal, mitte hilja? → on time. Piisavalt vara millegi jaoks? → in time.
get, become ja go – Eesti „-ks“ ütleb ainult, et miski muutus; inglise keeles otsustab tegusõna. B1-32
- Kontroll: Kas tegusõna järel on nimisõna (amet, sõbrad)? → become. Omadussõna igapäevases kõnes? → tavaliselt get (ametlikus kirjas become). Üks kindlatest soovimatutest muutustest (grey, wrong, bad, red)? → go. Värv või vanus? → tavaline on ka turn.
still, yet ja already; keskmine iste – Eesti „veel“ on jaatuses still, eituses yet. B1-33
- Kontroll: Miski kestab? → still. Oodatud asi, mis pole juhtunud? → yet, tavaliselt lõpus. Oodatust varem? → already. Seejärel pange sõna keskmisele istmele: põhitegusõna ette, be järele, esimese abitegusõna järele.
olek ja tegevus; is ja is being – Eesti keeles kestvat vormi pole; vahe näitab sageli tegusõna („arvan“ / „mõtlen“) või sõna „täna“. B1-34
- Kontroll: Kas keegi teeb aktiivselt midagi, mis on alanud ja lõpeb? → kestev vorm on võimalik. Kas see on lihtsalt nii, nagu asjad on (arvamus, omamine, milline on maitse või kaal)? → lihtvorm. Be being + omadussõna ainult käitumise kohta, mitte sõnadega tall või ill.
Levinud vead
Lõksud eesti keele kõnelejatele
1. „Peab arsti juurde minema“ → go to doctor. Eesti keeles ütleme lihtsalt „arsti juurde“, „hambaarsti juurde“, „juuksurisse“ – ilma ühegi lisasõnata. Inglise keeles on see harjumuslik kindel koht või inimene, kelle juurde minnakse, ja selle ees on the: go to the doctor, go to the dentist, go to the hairdresser's. B1-22
2. „Abiellub klassivennaga“ → marrying with. Eesti keeles abiellutakse kellegagi (kaasaütlev „-ga“) ja „-ga“ tõlgitakse kergesti sõnaga with. Inglise marry võtab inimese otse, ilma eessõnata; get married võtab sõna to. B1-32
3. „Hoolimata sellest, et…“ → despite that + osalause. Eesti „hoolimata sellest, et…“ tõlgitakse kergesti sõna-sõnalt: despite + that + osalause. Inglise despite järel tuleb aga nimisõna, -ing-vorm või kuju the fact that; osalause ees sobib ka although. B1-26
4. „Mõlemad vennad ei söö kala“ → Both my brothers don't. Eesti kõnekeeles öeldakse vahel „Mõlemad mu vennad ei söö kala“ ja mõeldakse „kumbki ei söö“. Inglise Both … don't võib tähendada ka „mitte mõlemad“ (üks sööb, teine mitte) ja kõlab ebaselgelt. Kui eitus käib mõlema kohta, kasutage sõna neither ja jaatavat tegusõna. B1-30
Kuldreeglid
- B1-20 Relatiivne sõna asendab osalauses ühe osa, nii et ärge täitke seda kohta kaks korda. Kui asesõna on sihitis, võite selle ära jätta. Kasutage sõna where ainult siis, kui osalause on ilma kohata terviklik.
- B1-21 Used to + tegusõna = minevik, nüüd mitte. Be used to + nimisõna / -ing = tundub tavaline. Get used to + nimisõna / -ing = muutub tavaliseks.
- B1-22 Üldiselt → artiklit pole. Kindel asi → the. Üks oma liigist → a / an. Otstarbe järgi kasutatud asutused on tavaliselt artiklita; hoone puhul on the.
- B1-23 Lihtne nimi (riik, linn, tänav, üksik mägi või järv, lennujaam) → artiklit pole. Mitmuslik või rühmanimi, nimi sõnaga of, jõgi, meri, ookean, kõrb või mäestik ning hotellid, muuseumid ja ajalehed → the.
- B1-24 Mõõtke erinevust: much / far / a lot (suur), a bit / slightly (väike), even (veelgi), twice as… as (täpne), by far + the best. Keskvõrde ees ei ole very. Like + nimisõna; as + osalause või roll.
- B1-25 Nimisõna või omadussõna? So / How + omadussõna või määrsõna; such / What + nimisõnafraas. Tagajärje näitamiseks lisage that-osalause.
- B1-26 Osalause → although / even though / though; nimisõna või -ing → despite / in spite of; uus lause → However,. Ei ole kuju despite of ega although… but.
- B1-27 Eesmärk = mida te tahate (to, in order to, so as to; so that + osalause). Põhjus = mis selle põhjustas (because, as, since; because of, due to + nimisõna). Tagajärg = mis juhtus (so; therefore, as a result).
- B1-28 Asesõna läheb eraldatava fraasverbi keskele (turn it off). Eraldamatud ja kolmeosalised fraasverbid hoiavad sihitise lõpus (look after her, run out of it).
- B1-29 Kõigepealt arvamus, siis faktid; materjal ja otstarve on nimisõnale kõige lähemal. Liitomadussõnas nimisõna ees kasutage sidekriipsu ja hoidke nimisõna ainsuses.
- B1-30 Kaks: both, either, neither. Kolm või rohkem: all, none / no. Each = ükshaaval; every = kõik koos (kolm või rohkem). Neither, none ja no on juba eitavad, nii et kasutage jaatavat tegusõna.
- B1-31 By = mitte hiljem kui (ühe tegevuse tähtaeg); until = kogu aeg kuni mingi hetkeni. For = kui kaua; during + nimisõna / while + osalause = millal. On time = mitte hilja; in time = piisavalt vara.
- B1-32 Olek → be; muutus → get (igapäevane), become (ametlikum ja nimisõna ees), go paljude soovimatute muutuste puhul (go grey, go wrong), turn värvide ja vanuse puhul, grow + keskvõrre aeglaste muutuste puhul.
- B1-33 Lühikesed määrsõnad istuvad keskmisel istmel: põhitegusõna ees, be järel, esimese abitegusõna järel – mitte kunagi tegusõna ja sihitise vahel. Yet, any more, too ja as well on tavaliselt lõpus.
- B1-34 Küsige: olek või teadlik tegevus? Olekud on lihtvormis; tegevused võivad olla kestvas vormis, ka tegusõnadega think, have, see, taste ja weigh. Be being + omadussõna on ainult käitumise kohta.
Harjutused
A. Vorm
Täitke laused õige vormiga või muutke lauset.
-
B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles I've got a friend sister is a pilot.
-
B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles She's a nurse, so she's used to (work) at night.
-
B1-22 Artiklid a, an, the: üldine, konkreetne ja go to school või go to the school I go to the gym three times week.
-
B1-23 The kohanimede ees: the Thames, the Alps, the USA, kuid Paris ja Lake Como We sailed down ___ Nile. …
-
B1-24 Võrdlused inglise keeles: much better, even better, the more… the better The more you practise, (easy) it gets.
-
B1-25 So, such ja hüüdlaused: so kind, such a nice day, What a view! How kind! It was ___ a hot day that we stayed inside. …
-
B1-28 Phrasal verbs: fraasverbide sõnajärg inglise keeles – turn it off, look after her Asendage nimisõna asesõnaga: Can you turn down the music?
-
B1-29 Omadussõnade järjekord ja liitomadussõnad inglise keeles: a lovely old wooden table The walk takes ten minutes. It's a walk.
-
B1-32 Get, become, go või turn? Kuidas öelda inglise keeles „sai“, „läks“ ja „muutus“ Something ___ wrong with my laptop yesterday. …
-
B1-33 Still, yet, even, only, also: kuhu panna määrsõna inglise lauses Pange sõna also lausesse: She speaks a little Greek.
B. Tähendus
Valige õige vastus.
-
B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles Valige õige vastus: This is the town … my father grew up.
-
B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles Valige õige vastus: This is the town … we visited last summer.
-
B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles Valige õige vastus: It took me months to … used to the noise.
-
B1-22 Artiklid a, an, the: üldine, konkreetne ja go to school või go to the school Ema ei ole seal õpilane ega õpetaja. Valige õige vastus: She went to … for a meeting.Mum (UK) = Mom (US)
-
B1-24 Võrdlused inglise keeles: much better, even better, the more… the better Valige õige vastus: She works … a tour guide in the summer.
-
B1-26 Although, despite, however: vastandus inglise keeles ja miks mitte despite of Valige õige vastus: … the rain, the match continued.
-
B1-27 So that, in order to, because of, due to: eesmärk, põhjus ja tagajärg inglise keeles Valige õige vastus: The flight was delayed … the fog.
-
B1-30 Both, either, neither, all, none, each, every: mõlemad, kumbki ja kõik inglise keeles Valige õige vastus: I've got two cars, but … of them is new.
-
B1-31 By, until, during või for? On time ja in time, at the end ja in the end eesti keeles selgitatuna Valige õige vastus: Please send me your answers … Friday.
-
B1-34 Olekuverbid kestvas vormis: she's being silly, I'm having lunch, I'm thinking about it Valige õige vastus: Sorry, I can't talk now — we … dinner.
C. Leidke viga
Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.
-
B1-20 Relative clauses: whose, where, when ja relatiivlause ilma asesõnata inglise keeles The jacket that I bought it online was too small.
-
B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles I'm used to get up at six.
-
B1-22 Artiklid a, an, the: üldine, konkreetne ja go to school või go to the school I love the nature.
-
B1-25 So, such ja hüüdlaused: so kind, such a nice day, What a view! How kind! We had such a lovely weather in Rome.
-
B1-26 Although, despite, however: vastandus inglise keeles ja miks mitte despite of Although it was cold, but we went swimming.
-
B1-28 Phrasal verbs: fraasverbide sõnajärg inglise keeles – turn it off, look after her Can you pick up me after work?
-
B1-30 Both, either, neither, all, none, each, every: mõlemad, kumbki ja kõik inglise keeles Every students have a locker.
-
B1-31 By, until, during või for? On time ja in time, at the end ja in the end eesti keeles selgitatuna We stayed in Edinburgh during three days.
-
B1-32 Get, become, go või turn? Kuidas öelda inglise keeles „sai“, „läks“ ja „muutus“ What time did you get to home last night?
-
B1-34 Olekuverbid kestvas vormis: she's being silly, I'm having lunch, I'm thinking about it The children are being very quiet today.
D. Kontekstis
Täitke postkaardil puuduvad sõnad. Kus sulgudes on sõnad, valige õige sõna või pange sõnad õigesse järjekorda ja õigesse vormi.
Hi Ana!
Greetings from 31 Scotland! We're staying in a 32 (old / lovely / stone) house in the village 33 my grandmother grew up. It's 34 (much / very) bigger than I remembered. 35 (Although / Despite) the rain, we've been out every day. Yesterday we drove to Loch Ness — a 36 (two / hour) drive. I'm 37 (still / yet) not used to 38 (drive) on the left! On the way back we stopped at a café 39 (so / so that) we could warm up. 40 (What / How) a view from the window! We both loved it.
Love, Mia
E. Teie kord
Kirjutage inglise keeles.
-
B1-21 Used to, be used to, get used to: harjumus ja harjumine inglise keeles Kirjutage ühest muutusest oma elus: üks lause kujuga used to ja üks kujuga be used to või get used to.
-
B1-26 Although, despite, however: vastandus inglise keeles ja miks mitte despite of Kirjutage oma kodukoha kohta kolm lauset: üks sõnaga although, üks sõnaga despite ja üks väljendiga because of või so that.
-
B1-33 Still, yet, even, only, also: kuhu panna määrsõna inglise lauses Kirjutage oma nädalast: üks asi, mis tuleb teha kindlaks päevaks, üks asi, mida te pole ikka veel teinud, ja üks asi, mida teete praegu, kuigi tavaliselt ei tee.
F. Segakordamine
Korrake eelmiste tundide teemasid.
-
B1-19 -ing-vorm nimisõnana inglise keeles: gerund alusena ja eessõnade järel I'm looking forward to (meet) your family.
-
B1-12 Reported speech: kaudne kõne inglise keeles – she said she was tired "I'm tired." → She said she tired.
Vastused
A. Vorm
- whose
- working
- a / per
- the
- the easier
- such
- Can you turn it down?
- ten-minute
- went
- She also speaks a little Greek.
B. Tähendus
- where
- that
- get
- the school
- as
- Despite
- because of
- neither
- by
- are having
C. Leidke viga
- The jacket I bought online was too small. / The jacket that I bought online was too small. / The jacket which I bought online was too small.
- I'm used to getting up at six.
- I love nature.
- We had such lovely weather in Rome.
- Although it was cold, we went swimming. / It was cold, but we went swimming.
- Can you pick me up after work?
- Every student has a locker. / All students have a locker.
- We stayed in Edinburgh for three days.
- What time did you get home last night?
- ✓ The children are being very quiet today.
D. Kontekstis
- lovely old stone
- where
- much
- Despite
- two-hour
- still
- driving
- so that
- What
E. Teie kord
- I used to live with my parents. Now I'm used to cooking for myself.
- Although my town is small, it has a great market. Despite the rain, lots of tourists come in summer. The centre is busy because of the new shopping street.
- I have to pay the rent by Friday. I still haven't called my grandmother. This week I'm having driving lessons every evening.
F. Segakordamine
- meeting
- was
