SlowingoGrammatika
C2 3 / 10

Spoken grammar: kõnekeele grammatika inglise keeles – ellips, heads and tails, sort of, well, you are

Spoken Grammar

Sellel lehel
  1. Eesmärk
  2. Põhiidee
  3. Eesti ja inglise keel
  4. Vorm
  5. Kasutus
  6. Levinud vead
  7. Lõksud eesti keele kõnelejatele
  8. Ärge ajage segi
  9. Õigekiri ja hääldus
  10. Kuldreegel
  11. Harjutused

Eesmärk

Pärast seda tundi mõistate ja kasutate päris vestluse grammatikat: lause algusest ärajäetud sõnu, heads ja tails, ähmast keelt, kõnekeele diskursusemarkereid, lühikesi reaktsioone, rõhutavaid lõpuküsimusi, sama polaarsusega reaktsiooniküsimusi, tsiteerivaid väljendeid be like / go ja lõpus olevat sõna though.

Põhiidee

Kirjakeele grammatika on tehtud lugejale, kes on lehega üksi. Kõnekeele grammatika on tehtud kahele inimesele, kes jagavad sama hetke, näevad samu asju ja saavad teineteist katkestada.

Kuna kõnelejad jagavad nii palju, jätavad nad ära ilmse (Coffee?), nimetavad kõigepealt teema ja siis kommenteerivad seda (That restaurant, it's amazing) ning annavad pidevalt märku oma hoiakust (well, I mean, sort of). See ei ole „halb grammatika“. See on teine süsteem oma reeglitega, ja vabalt rääkijad järgivad neid reegleid sama täpselt kui kirjutajad enda omi.

Mõelge vestlusele kui palli viskamisele. Pall peab saabuma õige kiirusega ja olema kergesti püütav. Kõnekeele grammatika pehmendab, teatab ette ja kontrollib, et teine inimene saaks sõnumi kinni püüda ja tagasi visata. Õppija, kes räägib ainult täielike kirjakeelsete lausetega, kõlab nagu keegi, kes loeb kirja ette.

Eesti ja inglise keel

Eesti kõnekeeles on palju sarnast: ka meie ütleme „Kohvi?“, „Hea mõte!“, „Nägin juba“, ja ka eesti vestluses tuleb teema sageli ette („See uus kohvik, kas sa oled seal käinud?“). Eesti tegusõna lõpp („nägin“) näitab isikut, nii et alus võib sageli ära jääda. Inglise keeles saab ära jätta ainult lause alguse sõnu ja ainult koos: It's tervikuna (Good idea), mitte ainult it. Eesti „On hea mõte“ ja „Oli tore“ ei saa olla Is a good idea ega Was nice: eesti lauses pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it, kuid inglise keeles tuleb kas It's alles jätta või ära jätta koos tegusõnaga.

Väikesed vestlussõnad on petlikud. Eesti „no“ („No, mis teed?“, „No hea küll“) on vestluse algus, inglise no aga tähendab „ei“. Eesti „tegelikult“ on hea vaste sõnale actually, kuid „aktuaalne“ on hoopis current või topical. Rõhutavat lõpuküsimust (You're mad, you are) eesti keeles pole – meie ütleme „Sa oled ikka hull!“. Hea uudis: noorte eesti kõnekeele „ta oli nagu, et…“ on väga lähedane inglise kujule she was like…

Eesti keelInglise keelMis on teisiti?
Kohvi?Coffee?siin on sama: olukorrast selge
Nägin juba.Seen it already.eesti tegusõna lõpp näitab isikut; inglise keeles jääb ära I've
Hea mõte. / On hea mõte.Good idea. / It's a good idea.„On …“ → It's või ilma tegusõnata
Meie juhataja, ta ei vasta kunagi enne kümmet kirjadele.Our manager, she never answers emails before ten.siin on sama: teema ette
Ta on ikka tore, su vend.He's really kind, your brother.„ta“ → he või she vastavalt nimisõnale
Tule seitsme paiku.Come round at seven-ish.lõpp -ish = umbes
No, ma pole kindel, et see on hea mõte.Well, I'm not sure that's a good idea.eesti „no“ → well, mitte no
Arvasin, et ta on austraallane, aga tegelikult on ta Uus-Meremaalt.I thought he was Australian, but actually he's from New Zealand.siin on sama: actually = tegelikult
Ah et sa lahkud siis?So you're leaving, are you?reaktsioon uudisele: sama polaarsusega lõpuküsimus
Ja ta oli nagu: „Kas sa räägid tõsiselt?“And she was like, "Are you serious?"siin on sama: noorte kõnekeel

Lühidalt: inglise kõnekeel jätab ära ainult lause alguse sõnad ja alati koos (It's, Have you); „ta“ ettetõstetud teema või järellisandi puhul on he või she; eesti „no“ on well, mitte no; actually on „tegelikult“, mitte „praegu“.

Vorm

Kõnekeele grammatika peamised tunnused

TunnusMis juhtubNäide
Olukorrast tulenev ellipsalus / abitegusõna / it / there jääb alguses äraSeen it? Sounds good.
Headnimisõnafraas enne lauset, asesõna võtab selle ülesMy sister, she's a pilot.
Tailnimisõnafraas pärast lauset, kordab asesõnaShe's a pilot, my sister.
Ähmane keelligikaudsus, pehmendamine, vaba loetelusort of, kind of, -ish, and stuff, or something
Diskursusemarkeridkorraldavad vestlust ja näitavad hoiakutwell, anyway, I mean, you know, right, mind you, actually
Lühireaktsioonidlühikesed vastusedFair enough. Absolutely. I suppose so.
Rõhutav lõpuküsimussama polaarsus, väitlause sõnajärg, langev toonYou're mad, you are.
Reaktsiooniküsimussama polaarsus, küsilause sõnajärg, tavaliselt tõusev toonSo you're leaving, are you?
Tsiteeriv väljendbe like / go toovad loos sisse kellegi sõnadShe was like, "No way!"
Lõpus thoughvastandus lisatakse lõppuIt's small, though.

Mida saab olukorrast tuleneva ellipsiga ära jätta

Ära jääbTäisvormKõnekeelne vorm
II don't know.Don't know.
It / that + beIt's a good idea.Good idea.
Abitegusõna + youHave you finished?Finished?
Abitegusõna + youDo you want some?Want some?
Is there / are thereIs there any milk left?Any milk left?
Artikkel (väga vaba)The car's outside.Car's outside.

Kaovad ainult osalause alguse sõnad ja ainult siis, kui kuulaja saab need olukorrast taastada.

Kasutus

1Olukorrast tulenev ellips

Kui olukord teeb puuduvad sõnad ilmseks, jätavad kõnelejad need lause algusest ära – tavaliselt aluse asesõna, abitegusõna, it või there. See laiendab tunni C1-10 ellipsi reegleid, kus puuduvad sõnad olid tekstis juba varem öeldud. Eesti kõnekeeles teeme sama, kuid eesti tegusõna kannab isikut endas.

Sounds good.
Kõlab hästi.
= That sounds good.
Seen it already.
Nägin juba.
= I've seen it already.
Coffee?
Kohvi?
= Would you like a coffee?
Told you so.
Ma ju ütlesin.
= I told you so.
Anyone sitting here?
Kas siin istub keegi?
= Is anyone sitting here?
Nice to see you again.
Tore sind jälle näha.
= It's nice to…; eesti keeles pole sõna, mis vastaks sõnale it

2Heads ja tails

Head (ettetõstetud teema) paneb teema ette, et kuulaja teaks, millest räägite; seejärel võtab asesõna selle üles. Tail (järellisand) lisab nimisõnafraasi lõppu, et viide oleks selge või et arvamust rõhutada. Järellisandid on eriti tavalised hinnangute puhul. Eesti kõnekeeles on mõlemad samuti tavalised; pidage vaid meeles, et eesti „ta“ on inglise keeles he või she.

That new café on the corner, have you been there yet?
See uus kohvik nurga peal, kas sa oled seal juba käinud?
head
Our manager, she never answers emails before ten.
Meie juhataja, ta ei vasta kunagi enne kümmet kirjadele.
head; „ta“ → she
He's really kind, your brother.
Ta on ikka tore, su vend.
tail: arvamus + täpsustus
It was brilliant, that film.
Oli ikka vinge, see film.
tail
They're far too expensive, those headphones.
Need on ikka liiga kallid, need kõrvaklapid.
tail

3Ähmane keel

Kõnelejad väldivad sageli meelega täpsust: et kõlada sõbralikult, mitte pedantselt, või sest täpne detail pole oluline. -ish võib liituda kellaaegade, arvude, värvide ja omadussõnadega. And stuff, and things ja or something lõpetavad asjade või tegevuste loetelu. Eesti keeles ütleme „mingi“, „umbes“, „ja nii edasi“, „või midagi“.

It's sort of a cross between a bike and a scooter.
See on mingi ratta ja tõukeratta vahepealne asi.
I'm kind of tired, to be honest.
Ausalt öeldes olen natuke väsinud.
Come round at seven-ish.
Tule seitsme paiku.
umbes kell seitse
We just chatted about work and stuff.
Rääkisime lihtsalt tööst ja muust.
Bring a drink or something.
Too mingi jook või midagi.

4Diskursusemarkerid kõnes

Kõnekeele diskursusemarkerid korraldavad vestlust: alustavad, vahetavad teemat, parandavad, kontrollivad ühist teadmist, lisavad vastanduse. Tavaliselt on need osalause alguses ja neil on vähe sõnaraamatu-, kuid palju suhtlustähendust. Eesti „no“, „noh“, „tähendab“, „tead“ täidavad sarnast rolli, kuid neid ei saa sõna-sõnalt tõlkida.

Well, I'm not sure that's a good idea.
No, ma pole kindel, et see on hea mõte.
well: pehmendab vastuväidet või kõhklust; eesti „no“ → well
Anyway, how was your weekend?
Igatahes, kuidas su nädalavahetus läks?
anyway: vahetab või lõpetab teema
She's lovely — I mean, she can be a bit loud, but she's lovely.
Ta on armas – noh, ta võib küll natuke lärmakas olla, aga ta on armas.
I mean: täpsustab või parandab
You know that shop near the station? It's closing down.
Tead seda poodi jaama lähedal? See pannakse kinni.
you know: kontrollib ühist teadmist
Right, let's get started.
Olgu, hakkame pihta.
right: alustab uut etappi
The hotel was terrible. Mind you, it was very cheap.
Hotell oli kohutav. Samas oli see väga odav.
mind you: lisab vastanduva mõtte (peamiselt UK)
"Is it far?" "Actually, it's only five minutes away."
„Kas see on kaugel?“ „Tegelikult on see ainult viie minuti kaugusel.“
actually: parandab ootust

5Lühireaktsioonid ja pehmendajad

Kuulajad näitavad lühikeste püsivastustega, et nad jälgivad, nõustuvad või aktsepteerivad. Paljud neist pehmendavad nõustumist või vastuväidet. Siia kuuluvad ka vastusküsimused nagu "Are you?" (A2-32).

"I'd rather leave early to avoid the traffic." "Fair enough."
„Ma läheksin pigem varem, et ummikutest pääseda.“ „Selge, arusaadav.“
aktsepteerib teise põhjust
"Shall we just order pizza?" "I suppose so."
„Kas tellime lihtsalt pitsa?“ „Eks ta ole.“
vastumeelne nõustumine
"Do you think it'll rain?" "I doubt it."
„Kas sa arvad, et hakkab sadama?“ „Vaevalt.“
viisakas „tõenäoliselt mitte“
"It was a long meeting." "Tell me about it!"
„See oli pikk koosolek.“ „Ära räägi!“
tugev nõustumine kogemusest

6Lõpuküsimused rõhutamiseks

Erinevalt tavalisest lõpuküsimusest (B1-15) säilitab rõhutav lõpuküsimus sama polaarsuse, kasutab väitlause sõnajärge (asesõna + abitegusõna) ega küsi midagi. See tugevdab arvamust. See on mitteametlik ja peamiselt briti inglise keeles; asesõna asemel võib olla ka nimisõna. Eesti keeles ütleme selle asemel „ikka“, „küll“.

You're mad, you are.
Sa oled ikka hull.
leebe, hell
She's a good cook, Maria is.
Maria on küll hea kokk.
It's freezing, it is.
Küll on ikka külm!

7Sama polaarsusega lõpuküsimused reaktsiooni ja üllatuse jaoks

Jaatav lause võib saada ka jaatava lõpuküsimuse küsilause sõnajärjega, tavaliselt tõusva tooniga. See ei kontrolli infot; see reageerib millelegi, mida just kuulsite või märkasite – huvi, üllatus või teravama tooniga pahameel või väljakutse. Lause algab sageli sõnaga So või Oh. Seda mustrit kasutatakse peaaegu ainult jaatavate lausetega. Eesti keeles ütleme „Ah et…?“, „Soo, et…?“

So you're leaving, are you?
Ah et sa lahkud siis?
reaktsioon just kuuldud uudisele
Oh, you've finished already, have you? That was quick.
Oi, sa oled juba valmis? See läks kiiresti.
So this is your new flat, is it?
Soo, see on siis su uus korter?
huvi; flat (UK) = apartment (US)
You think that's funny, do you?
Sinu meelest on see naljakas või?
terav toon: pahameel või väljakutse

8Tsiteerivad väljendid ja lõpus olev though

Lugu jutustades toovad kõnelejad kellegi sõnad või reaktsiooni sageli sisse väljendiga be like või go sõna say asemel. Be like võib edasi anda sõnu, mõtteid või hoiakut; see on väga mitteametlik ja levinud noorema põlve kõnelejate seas. Go on sageli olevikus isegi mineviku loos, mis muudab loo elavaks. Though osalause lõpus lisab vastanduse just öeldule, nagu lõppu paigutatud but; kõnes on see palju tavalisem kui although. Hoidke kõik kolm ametlikust tekstist eemal.

And she was like, "Are you serious?"
Ja ta oli nagu: „Kas sa räägid tõsiselt?“
siin on sama: noorte kõnekeel
So he goes, "I'm not paying for that."
Ja tema siis ütleb: „Mina selle eest küll ei maksa.“
go = say, loos
Nice flat. It's a bit small, though.
Tore korter. Natuke väike on see küll.
lõpus though = aga
"The film was far too long." "The music was great, though."
„Film oli liiga pikk.“ „Muusika oli küll suurepärane.“

Levinud vead

❌Is a good idea.
✅Good idea. või It's a good idea.
Jätke ära alus ja tegusõna koos (It's), mitte ainult alus.
❌She's really kind, your brother.
✅He's really kind, your brother.
Asesõna peab vastama ettetõstetud teemale või järellisandile, millele see viitab.
❌Have finished?
✅Finished? või Have you finished?
Jätke abitegusõna ja alus ära koos või jätke mõlemad alles.
⚠️Sounds good. (in an academic essay)
✅This is a reasonable proposal.
Olukorrast tulenev ellips kuulub kõnesse ja mitteametlikesse sõnumitesse.
⚠️You're mad, aren't you? (to emphasise, not to ask)
✅You're mad, you are.
Vastupidise polaarsusega lõpuküsimus kontrollib või kutsub nõustuma; rõhutav lõpuküsimus säilitab polaarsuse.
⚠️Actually, it is raining. (meaning "at the moment")
✅It's raining at the moment.
Actually tähendab „tegelikult“ või „vastupidi sellele, mida arvate“, mitte „praegu“.
⚠️"Fair enough." (to someone's bad news)
✅"Oh no, I'm sorry to hear that."
Fair enough aktsepteerib põhjust; see ei väljenda kaastunnet.

Lõksud eesti keele kõnelejatele

1. „Oli kahju, et…“ → Was a pity. Eesti kõnekeeles algab lause sageli lihtsalt tegusõnaga: „Oli tore!“, „On kahju, et…“, „Oli vinge kontsert“. Eesti lauses pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it. Inglise kõnekeeles võib It was ära jääda ainult tervikuna: kas jätke alles mõlemad (It was a pity) või jätke ära mõlemad (Such a pity…, Great concert).

❌Was such a pity that the rain cancelled the open-air cinema in Tartu last night; we'd been looking forward to it all week.
✅It was such a pity that the rain cancelled the open-air cinema in Tartu last night; we'd been looking forward to it all week. või Such a pity that the rain cancelled the open-air cinema in Tartu last night; we'd been looking forward to it all week.
„oli kahju“ → it was a pity / such a pity

2. „No…“ vestluse alguses → No. Eesti „no“ on üks tavalisemaid kõnekeele sõnu: „No, mis sa arvad?“, „No kuule…“, „No ma ei tea“. Inglise no tähendab aga alati „ei“, nii et kuulaja ootab eitust. Vestluse alustamiseks või kõhkluse näitamiseks öelge well, so või right.

⚠️"We've finally moved into the new flat in Kalamaja." "No, so how do you like it? Is it quieter than the old place?"
✅"We've finally moved into the new flat in Kalamaja." "So, how do you like it? Is it quieter than the old place?" või "We've finally moved into the new flat in Kalamaja." "Oh, nice! How do you like it? Is it quieter than the old place?"
Grammatiliselt õige, kuid no kõlab nagu eitus; eesti vestluse „no“ → so / well / oh.

3. „Aktuaalselt…“ → actually „praegu“ tähenduses. Eesti „aktuaalne“ tähendab „päevakajaline, praegune“, ja sarnane kõla meelitab kasutama sõna actually tähenduses „praegu“. Inglise actually tähendab aga „tegelikult“ ja parandab ootust. „Praegu“ on at the moment, currently või right now.

⚠️Actually the lift in our block of flats in Mustamae is being repaired, so the courier will leave your parcel with the caretaker downstairs.
✅At the moment the lift in our block of flats in Mustamae is being repaired, so the courier will leave your parcel with the caretaker downstairs. või Right now the lift in our block of flats in Mustamae is being repaired, so the courier will leave your parcel with the caretaker downstairs.
Grammatiliselt õige, kuid actually tähendab „tegelikult“; „praegu“ → at the moment / right now.

Ärge ajage segi

lõpuküsimus, rõhutav lõpuküsimus ja reaktsiooniküsimus – Lõpuküsimus muudab polaarsust ja kontrollib; rõhutav lõpuküsimus säilitab polaarsuse, kasutab väitlause sõnajärge ja kommenteerib; reaktsiooniküsimus säilitab polaarsuse, kasutab küsilause sõnajärge ja reageerib. Vt B1-15.

It's cold, isn't it?
Külm on, eks?
kontrollib või kutsub nõustuma
It's cold, it is.
Küll on ikka külm.
rõhutab
So it's cold out there, is it?
Ah et väljas on külm?
reageerib just kuuldule

olukorrast tulenev ellips ja tekstiline ellips – Tekstiline ellips jätab ära juba öeldud sõnad (C1-10); olukorrast tulenev ellips jätab ära sõnad, mis on olukorrast ilmsed.

"Who wants tea?" "I do."
„Kes tahab teed?“ „Mina.“
tekstiline: tegusõnafraas oli just öeldud
Want some tea?
Teed tahad?
olukorrast tulenev: varem polnud midagi öeldud

actually ja at the moment – Actually näitab vastandust sellele, mida keegi usub; see ei ole aja sõna.

I thought he was Australian, but actually he's from New Zealand.
Arvasin, et ta on austraallane, aga tegelikult on ta Uus-Meremaalt.
actually = tegelikult
He's living in Auckland at the moment.
Ta elab praegu Aucklandis.
at the moment = praegu

Õigekiri ja hääldus

  • Ettetõstetud teemal (head) on oma toon ja selle järel on lühike paus: That house (paus) it's huge.
  • Järellisand (tail) öeldakse kiiresti ja madalal toonil, nagu järelmõte: He's lovely, your brother.
  • Rõhutava lõpuküsimuse toon langeb; reaktsiooniküsimuse toon tavaliselt tõuseb. Eesti keeles on intonatsioon üldiselt tasasem: laske inglise toonil julgemalt tõusta ja langeda.
  • Diskursusemarkerid on sageli nõrgad: you know /jəˈnəʊ/ (UK), /jəˈnoʊ/ (US); kind of /ˈkaɪndə/; sort of /ˈsɔːtə/ (UK), /ˈsɔːrdə/ (US). Vt T-01. Eesti keeles nõrka /ə/-häälikut pole: hääldage see lühidalt ja lõdvalt.
  • Well algab ümarate huultega /w/-ga, mitte eesti v-ga; though /ðəʊ/ algab /ð/-ga: keeleots hammaste vahel ja hääl kaasa.
  • Kirjapandud dialoogis eraldage head või tail komaga: Lovely people, the neighbours.

Kuldreegel

Vestluses öelge seda, mida kuulaja vajab, mitte iga sõna: jätke ära see, mis on olukorrast ilmne, teatage teema ette ja kasutage väikesi sõnu – well, I mean, sort of –, et suhet hoida. Hoidke need tunnused kõne ja mitteametlike sõnumite jaoks. Ja pidage meeles: It's jääb ära ainult tervikuna, eesti „no“ on well või so, ja actually tähendab „tegelikult“, mitte „praegu“.

Harjutused

A. Vorm

Kirjutage iga lause ümber loomulikuks kõnekeeleks, kasutades antud tunnust.

  1. Olukorrast tulenev ellips: Have you seen my keys anywhere?
  2. Tail, et arvamust rõhutada: Your sister is very funny.
  3. Head: Have you tried the new gym on Park Road?
  4. Rõhutav lõpuküsimus, et arvamust tugevdada: He's clever.
  5. Reaktsioon just kuuldud uudisele, sõnaga "So" ja sama polaarsusega lõpuküsimusega: You've bought a new car.
  6. Lõpus olev "though" teises lauses: The hotel was lovely. But it was a long way from the beach.

B. Tähendus

Lugege olukorda ja valige sellega kõige paremini sobiv vastus või lause.

  1. Kolleeg ütleb: "I can't come tonight — I've got a deadline." Te aktsepteerite tema põhjust. Milline vastus sobib?
  2. Olete töömurest rääkimise lõpetanud ja tahate minna uue teema juurde. Milline sobib?
  3. Sõbranna ütleb: "You must be exhausted after that flight." Te tunnete end hästi, mis pole see, mida ta ootab. Milline vastus sobib?
  4. Teie teismeline poeg ütleb, et koristas oma toa ära. Olete üllatunud ja veidi irooniline. Milline sobib?
  5. Tahate sõbra kohta oma arvamust tugevdada, mitte küsida. Milline sobib?
  6. Akadeemilise kirjandi kokkuvõte. Milline sobib?

C. Leidke viga

Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.

  1. Is a shame you can't come to the barbecue on Saturday — we'll really miss you.
  2. He's a brilliant teacher, my sister; all her students say she makes maths fun.
  3. Want some more cake, or are you saving room for the cheese?
  4. Have finished with the laptop? I need it for a video call in five minutes.
  5. Has gone home already? I wanted to ask him about the report before the weekend.

D. Kontekstis

See vestlus kõlab nagu kirjalik tekst. Kirjutage nummerdatud osad juhiste järgi ümber loomulikuks kõneks.

In the office kitchen
Mia: (18) Is there any coffee left?
Sam: No, I'm afraid not. There's some tea. (19) But it's the herbal kind.
Mia: Oh well. (20) It sounds like a tea day, then. Oh, and (21) the new manager is really nice.
Sam: Yes, she's lovely. (22) She is a little shy, I think. In the meeting yesterday, (23) she said, "Honestly, I'm terrified of presentations," and everyone relaxed.
Mia: Ha! By the way, (24) did you say that the machine is broken again?
Sam: Yes, again. Right, I'd better get back to my desk. (25) I will see you at the meeting at about three.
  1. Muutke lause (18) olukorrast tuleneva ellipsiga vabaks.
  2. Kirjutage lause (19) ümber lõpus oleva sõnaga "though".
  3. Muutke lause (20) vabaks, jättes aluse ära.
  4. Kirjutage osa (21) ümber järellisandiga (tail).
  5. Asendage lauses (22) "a little" kõnekeelse ähmase väljendiga.
  6. Jutustage osa (23) elava loona, tsiteeriva väljendiga "go" või "be like".
  7. Kirjutage lause (24) ümber reaktsioonina uudisele, sõnaga "So" ja sama polaarsusega lõpuküsimusega.
  8. Muutke lause (25) vabaks: jätke alus ära ja kasutage lõppu "-ish".

E. Teie kord

Kirjutage inglise keeles.

  1. Sõber ütleb: "I'm moving to Canada next month!" Vastake 2–3 kõnekeelse lausega. Kasutage vastusküsimust või reaktsiooniküsimust, üht lühireaktsiooni ja üht diskursusemarkerit nagu I mean või well.
  2. Rääkige sõbrale 2–3 kõnekeelse lausega oma eelmisest nädalavahetusest. Kasutage üht järellisandit (tail), üht ähmast väljendit (-ish, sort of, and stuff) ja lõpus olevat sõna though.
  3. Jutustage 2–3 kõnekeelse lausega üks hetk naljakast loost. Kasutage ettetõstetud teemat (head), vähemalt üks kord väljendit be like või go ja sõna anyway, et teema juurde tagasi tulla.

F. Segakordamine

Korrake eelmiste tundide teemasid.

  1. C1-10 Ellipsis and substitution: I think so, I hope not, I'd love to – kordamise vältimine inglise keeles
    Lühendage vastust asendamise abil: "Are you coming to the party?" "I hope that I'm coming to the party."
  2. B1-15 Question tags inglise keeles: isn't it?, don't you? – eesti „eks“ ja „ju“ inglise keeles
    Kirjutage ettepanekuna lõpuküsimusega: Let's start.
Vastused

A. Vorm

  1. Seen my keys anywhere?
  2. She's very funny, your sister.
  3. The new gym on Park Road, have you tried it?
  4. He's clever, he is.
  5. So you've bought a new car, have you?
  6. The hotel was lovely. It was a long way from the beach, though.

B. Tähendus

  1. Fair enough, maybe next time.
  2. Anyway, what time does the film start tonight?
  3. Actually, I feel fine. I slept the whole way.
  4. So you've finally tidied your room, have you?
  5. Honestly, you're an absolute genius, you are.
  6. This appears to be a sensible proposal.

C. Leidke viga

  1. It's a shame you can't come to the barbecue on Saturday — we'll really miss you. / Shame you can't come to the barbecue on Saturday — we'll really miss you.
  2. She's a brilliant teacher, my sister; all her students say she makes maths fun.
  3. ✓ Want some more cake, or are you saving room for the cheese?
  4. Have you finished with the laptop? I need it for a video call in five minutes. / Finished with the laptop? I need it for a video call in five minutes.
  5. Has he gone home already? I wanted to ask him about the report before the weekend. / Gone home already? I wanted to ask him about the report before the weekend.

D. Kontekstis

  1. Any coffee left?
  2. It's the herbal kind, though.
  3. Sounds like a tea day, then.
  4. She's really nice, the new manager.
  5. She's kind of shy, I think. / She's sort of shy, I think.
  6. she goes, "Honestly, I'm terrified of presentations," and everyone relaxed / she was like, "Honestly, I'm terrified of presentations," and everyone relaxed
  7. So the machine's broken again, is it?
  8. See you at the meeting at three-ish. / See you at the meeting at threeish.

E. Teie kord

  1. Oh, are you? Wow, good for you! I mean, I'll miss you, but it sounds amazing.
  2. It was brilliant, that party. We just danced and chatted and stuff till one-ish. The music was a bit loud, though.
  3. My neighbour, she knocks on my door at midnight, and she's like, "Have you seen my cat?" We search the whole building. Anyway, the cat was asleep on her own sofa the whole time.

F. Segakordamine

  1. I hope so.
  2. Let's start, shall we?
Androidi rakendusÕpi liikvel olles Google Play