Spoken grammar: kõnekeele grammatika inglise keeles – ellips, heads and tails, sort of, well, you are
Spoken Grammar
Sellel lehel
Eesmärk
Pärast seda tundi mõistate ja kasutate päris vestluse grammatikat: lause algusest ärajäetud sõnu, heads ja tails, ähmast keelt, kõnekeele diskursusemarkereid, lühikesi reaktsioone, rõhutavaid lõpuküsimusi, sama polaarsusega reaktsiooniküsimusi, tsiteerivaid väljendeid be like / go ja lõpus olevat sõna though.
Põhiidee
Kirjakeele grammatika on tehtud lugejale, kes on lehega üksi. Kõnekeele grammatika on tehtud kahele inimesele, kes jagavad sama hetke, näevad samu asju ja saavad teineteist katkestada.
Kuna kõnelejad jagavad nii palju, jätavad nad ära ilmse (Coffee?), nimetavad kõigepealt teema ja siis kommenteerivad seda (That restaurant, it's amazing) ning annavad pidevalt märku oma hoiakust (well, I mean, sort of). See ei ole „halb grammatika“. See on teine süsteem oma reeglitega, ja vabalt rääkijad järgivad neid reegleid sama täpselt kui kirjutajad enda omi.
Mõelge vestlusele kui palli viskamisele. Pall peab saabuma õige kiirusega ja olema kergesti püütav. Kõnekeele grammatika pehmendab, teatab ette ja kontrollib, et teine inimene saaks sõnumi kinni püüda ja tagasi visata. Õppija, kes räägib ainult täielike kirjakeelsete lausetega, kõlab nagu keegi, kes loeb kirja ette.
Eesti ja inglise keel
Eesti kõnekeeles on palju sarnast: ka meie ütleme „Kohvi?“, „Hea mõte!“, „Nägin juba“, ja ka eesti vestluses tuleb teema sageli ette („See uus kohvik, kas sa oled seal käinud?“). Eesti tegusõna lõpp („nägin“) näitab isikut, nii et alus võib sageli ära jääda. Inglise keeles saab ära jätta ainult lause alguse sõnu ja ainult koos: It's tervikuna (Good idea), mitte ainult it. Eesti „On hea mõte“ ja „Oli tore“ ei saa olla Is a good idea ega Was nice: eesti lauses pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it, kuid inglise keeles tuleb kas It's alles jätta või ära jätta koos tegusõnaga.
Väikesed vestlussõnad on petlikud. Eesti „no“ („No, mis teed?“, „No hea küll“) on vestluse algus, inglise no aga tähendab „ei“. Eesti „tegelikult“ on hea vaste sõnale actually, kuid „aktuaalne“ on hoopis current või topical. Rõhutavat lõpuküsimust (You're mad, you are) eesti keeles pole – meie ütleme „Sa oled ikka hull!“. Hea uudis: noorte eesti kõnekeele „ta oli nagu, et…“ on väga lähedane inglise kujule she was like…
| Eesti keel | Inglise keel | Mis on teisiti? |
|---|---|---|
| Kohvi? | Coffee? | siin on sama: olukorrast selge |
| Nägin juba. | Seen it already. | eesti tegusõna lõpp näitab isikut; inglise keeles jääb ära I've |
| Hea mõte. / On hea mõte. | Good idea. / It's a good idea. | „On …“ → It's või ilma tegusõnata |
| Meie juhataja, ta ei vasta kunagi enne kümmet kirjadele. | Our manager, she never answers emails before ten. | siin on sama: teema ette |
| Ta on ikka tore, su vend. | He's really kind, your brother. | „ta“ → he või she vastavalt nimisõnale |
| Tule seitsme paiku. | Come round at seven-ish. | lõpp -ish = umbes |
| No, ma pole kindel, et see on hea mõte. | Well, I'm not sure that's a good idea. | eesti „no“ → well, mitte no |
| Arvasin, et ta on austraallane, aga tegelikult on ta Uus-Meremaalt. | I thought he was Australian, but actually he's from New Zealand. | siin on sama: actually = tegelikult |
| Ah et sa lahkud siis? | So you're leaving, are you? | reaktsioon uudisele: sama polaarsusega lõpuküsimus |
| Ja ta oli nagu: „Kas sa räägid tõsiselt?“ | And she was like, "Are you serious?" | siin on sama: noorte kõnekeel |
Lühidalt: inglise kõnekeel jätab ära ainult lause alguse sõnad ja alati koos (It's, Have you); „ta“ ettetõstetud teema või järellisandi puhul on he või she; eesti „no“ on well, mitte no; actually on „tegelikult“, mitte „praegu“.
Vorm
Kõnekeele grammatika peamised tunnused
| Tunnus | Mis juhtub | Näide |
|---|---|---|
| Olukorrast tulenev ellips | alus / abitegusõna / it / there jääb alguses ära | Seen it? Sounds good. |
| Head | nimisõnafraas enne lauset, asesõna võtab selle üles | My sister, she's a pilot. |
| Tail | nimisõnafraas pärast lauset, kordab asesõna | She's a pilot, my sister. |
| Ähmane keel | ligikaudsus, pehmendamine, vaba loetelu | sort of, kind of, -ish, and stuff, or something |
| Diskursusemarkerid | korraldavad vestlust ja näitavad hoiakut | well, anyway, I mean, you know, right, mind you, actually |
| Lühireaktsioonid | lühikesed vastused | Fair enough. Absolutely. I suppose so. |
| Rõhutav lõpuküsimus | sama polaarsus, väitlause sõnajärg, langev toon | You're mad, you are. |
| Reaktsiooniküsimus | sama polaarsus, küsilause sõnajärg, tavaliselt tõusev toon | So you're leaving, are you? |
| Tsiteeriv väljend | be like / go toovad loos sisse kellegi sõnad | She was like, "No way!" |
| Lõpus though | vastandus lisatakse lõppu | It's small, though. |
Mida saab olukorrast tuleneva ellipsiga ära jätta
| Ära jääb | Täisvorm | Kõnekeelne vorm |
|---|---|---|
| I | I don't know. | Don't know. |
| It / that + be | It's a good idea. | Good idea. |
| Abitegusõna + you | Have you finished? | Finished? |
| Abitegusõna + you | Do you want some? | Want some? |
| Is there / are there | Is there any milk left? | Any milk left? |
| Artikkel (väga vaba) | The car's outside. | Car's outside. |
Kaovad ainult osalause alguse sõnad ja ainult siis, kui kuulaja saab need olukorrast taastada.
Kasutus
1Olukorrast tulenev ellips
Kui olukord teeb puuduvad sõnad ilmseks, jätavad kõnelejad need lause algusest ära – tavaliselt aluse asesõna, abitegusõna, it või there. See laiendab tunni C1-10 ellipsi reegleid, kus puuduvad sõnad olid tekstis juba varem öeldud. Eesti kõnekeeles teeme sama, kuid eesti tegusõna kannab isikut endas.
2Heads ja tails
Head (ettetõstetud teema) paneb teema ette, et kuulaja teaks, millest räägite; seejärel võtab asesõna selle üles. Tail (järellisand) lisab nimisõnafraasi lõppu, et viide oleks selge või et arvamust rõhutada. Järellisandid on eriti tavalised hinnangute puhul. Eesti kõnekeeles on mõlemad samuti tavalised; pidage vaid meeles, et eesti „ta“ on inglise keeles he või she.
3Ähmane keel
Kõnelejad väldivad sageli meelega täpsust: et kõlada sõbralikult, mitte pedantselt, või sest täpne detail pole oluline. -ish võib liituda kellaaegade, arvude, värvide ja omadussõnadega. And stuff, and things ja or something lõpetavad asjade või tegevuste loetelu. Eesti keeles ütleme „mingi“, „umbes“, „ja nii edasi“, „või midagi“.
4Diskursusemarkerid kõnes
Kõnekeele diskursusemarkerid korraldavad vestlust: alustavad, vahetavad teemat, parandavad, kontrollivad ühist teadmist, lisavad vastanduse. Tavaliselt on need osalause alguses ja neil on vähe sõnaraamatu-, kuid palju suhtlustähendust. Eesti „no“, „noh“, „tähendab“, „tead“ täidavad sarnast rolli, kuid neid ei saa sõna-sõnalt tõlkida.
5Lühireaktsioonid ja pehmendajad
Kuulajad näitavad lühikeste püsivastustega, et nad jälgivad, nõustuvad või aktsepteerivad. Paljud neist pehmendavad nõustumist või vastuväidet. Siia kuuluvad ka vastusküsimused nagu "Are you?" (A2-32).
6Lõpuküsimused rõhutamiseks
Erinevalt tavalisest lõpuküsimusest (B1-15) säilitab rõhutav lõpuküsimus sama polaarsuse, kasutab väitlause sõnajärge (asesõna + abitegusõna) ega küsi midagi. See tugevdab arvamust. See on mitteametlik ja peamiselt briti inglise keeles; asesõna asemel võib olla ka nimisõna. Eesti keeles ütleme selle asemel „ikka“, „küll“.
7Sama polaarsusega lõpuküsimused reaktsiooni ja üllatuse jaoks
Jaatav lause võib saada ka jaatava lõpuküsimuse küsilause sõnajärjega, tavaliselt tõusva tooniga. See ei kontrolli infot; see reageerib millelegi, mida just kuulsite või märkasite – huvi, üllatus või teravama tooniga pahameel või väljakutse. Lause algab sageli sõnaga So või Oh. Seda mustrit kasutatakse peaaegu ainult jaatavate lausetega. Eesti keeles ütleme „Ah et…?“, „Soo, et…?“
8Tsiteerivad väljendid ja lõpus olev though
Lugu jutustades toovad kõnelejad kellegi sõnad või reaktsiooni sageli sisse väljendiga be like või go sõna say asemel. Be like võib edasi anda sõnu, mõtteid või hoiakut; see on väga mitteametlik ja levinud noorema põlve kõnelejate seas. Go on sageli olevikus isegi mineviku loos, mis muudab loo elavaks. Though osalause lõpus lisab vastanduse just öeldule, nagu lõppu paigutatud but; kõnes on see palju tavalisem kui although. Hoidke kõik kolm ametlikust tekstist eemal.
Levinud vead
Lõksud eesti keele kõnelejatele
1. „Oli kahju, et…“ → Was a pity. Eesti kõnekeeles algab lause sageli lihtsalt tegusõnaga: „Oli tore!“, „On kahju, et…“, „Oli vinge kontsert“. Eesti lauses pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it. Inglise kõnekeeles võib It was ära jääda ainult tervikuna: kas jätke alles mõlemad (It was a pity) või jätke ära mõlemad (Such a pity…, Great concert).
2. „No…“ vestluse alguses → No. Eesti „no“ on üks tavalisemaid kõnekeele sõnu: „No, mis sa arvad?“, „No kuule…“, „No ma ei tea“. Inglise no tähendab aga alati „ei“, nii et kuulaja ootab eitust. Vestluse alustamiseks või kõhkluse näitamiseks öelge well, so või right.
3. „Aktuaalselt…“ → actually „praegu“ tähenduses. Eesti „aktuaalne“ tähendab „päevakajaline, praegune“, ja sarnane kõla meelitab kasutama sõna actually tähenduses „praegu“. Inglise actually tähendab aga „tegelikult“ ja parandab ootust. „Praegu“ on at the moment, currently või right now.
Ärge ajage segi
lõpuküsimus, rõhutav lõpuküsimus ja reaktsiooniküsimus – Lõpuküsimus muudab polaarsust ja kontrollib; rõhutav lõpuküsimus säilitab polaarsuse, kasutab väitlause sõnajärge ja kommenteerib; reaktsiooniküsimus säilitab polaarsuse, kasutab küsilause sõnajärge ja reageerib. Vt B1-15.
olukorrast tulenev ellips ja tekstiline ellips – Tekstiline ellips jätab ära juba öeldud sõnad (C1-10); olukorrast tulenev ellips jätab ära sõnad, mis on olukorrast ilmsed.
actually ja at the moment – Actually näitab vastandust sellele, mida keegi usub; see ei ole aja sõna.
Õigekiri ja hääldus
- Ettetõstetud teemal (head) on oma toon ja selle järel on lühike paus: That house (paus) it's huge.
- Järellisand (tail) öeldakse kiiresti ja madalal toonil, nagu järelmõte: He's lovely, your brother.
- Rõhutava lõpuküsimuse toon langeb; reaktsiooniküsimuse toon tavaliselt tõuseb. Eesti keeles on intonatsioon üldiselt tasasem: laske inglise toonil julgemalt tõusta ja langeda.
- Diskursusemarkerid on sageli nõrgad: you know /jəˈnəʊ/ (UK), /jəˈnoʊ/ (US); kind of /ˈkaɪndə/; sort of /ˈsɔːtə/ (UK), /ˈsɔːrdə/ (US). Vt T-01. Eesti keeles nõrka /ə/-häälikut pole: hääldage see lühidalt ja lõdvalt.
- Well algab ümarate huultega /w/-ga, mitte eesti v-ga; though /ðəʊ/ algab /ð/-ga: keeleots hammaste vahel ja hääl kaasa.
- Kirjapandud dialoogis eraldage head või tail komaga: Lovely people, the neighbours.
Kuldreegel
Vestluses öelge seda, mida kuulaja vajab, mitte iga sõna: jätke ära see, mis on olukorrast ilmne, teatage teema ette ja kasutage väikesi sõnu – well, I mean, sort of –, et suhet hoida. Hoidke need tunnused kõne ja mitteametlike sõnumite jaoks. Ja pidage meeles: It's jääb ära ainult tervikuna, eesti „no“ on well või so, ja actually tähendab „tegelikult“, mitte „praegu“.
Harjutused
A. Vorm
Kirjutage iga lause ümber loomulikuks kõnekeeleks, kasutades antud tunnust.
-
Olukorrast tulenev ellips: Have you seen my keys anywhere?
-
Tail, et arvamust rõhutada: Your sister is very funny.
-
Head: Have you tried the new gym on Park Road?
-
Rõhutav lõpuküsimus, et arvamust tugevdada: He's clever.
-
Reaktsioon just kuuldud uudisele, sõnaga "So" ja sama polaarsusega lõpuküsimusega: You've bought a new car.
-
Lõpus olev "though" teises lauses: The hotel was lovely. But it was a long way from the beach.
B. Tähendus
Lugege olukorda ja valige sellega kõige paremini sobiv vastus või lause.
-
Kolleeg ütleb: "I can't come tonight — I've got a deadline." Te aktsepteerite tema põhjust. Milline vastus sobib?Fair enough accepts a reason; Tell me about it = strong agreement from experience
-
Olete töömurest rääkimise lõpetanud ja tahate minna uue teema juurde. Milline sobib?anyway changes or closes a topic
-
Sõbranna ütleb: "You must be exhausted after that flight." Te tunnete end hästi, mis pole see, mida ta ootab. Milline vastus sobib?actually corrects an expectation
-
Teie teismeline poeg ütleb, et koristas oma toa ära. Olete üllatunud ja veidi irooniline. Milline sobib?same polarity, question order = a reaction, not a check
-
Tahate sõbra kohta oma arvamust tugevdada, mitte küsida. Milline sobib?emphatic tag: same polarity, statement order
-
Akadeemilise kirjandi kokkuvõte. Milline sobib?ellipsis and vague language belong to speech
C. Leidke viga
Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.
-
Is a shame you can't come to the barbecue on Saturday — we'll really miss you.
-
He's a brilliant teacher, my sister; all her students say she makes maths fun.
-
Want some more cake, or are you saving room for the cheese?
-
Have finished with the laptop? I need it for a video call in five minutes.
-
Has gone home already? I wanted to ask him about the report before the weekend.
D. Kontekstis
See vestlus kõlab nagu kirjalik tekst. Kirjutage nummerdatud osad juhiste järgi ümber loomulikuks kõneks.
Mia: (18) Is there any coffee left?
Sam: No, I'm afraid not. There's some tea. (19) But it's the herbal kind.
Mia: Oh well. (20) It sounds like a tea day, then. Oh, and (21) the new manager is really nice.
Sam: Yes, she's lovely. (22) She is a little shy, I think. In the meeting yesterday, (23) she said, "Honestly, I'm terrified of presentations," and everyone relaxed.
Mia: Ha! By the way, (24) did you say that the machine is broken again?
Sam: Yes, again. Right, I'd better get back to my desk. (25) I will see you at the meeting at about three.
-
Muutke lause (18) olukorrast tuleneva ellipsiga vabaks.
-
Kirjutage lause (19) ümber lõpus oleva sõnaga "though".
-
Muutke lause (20) vabaks, jättes aluse ära.
-
Kirjutage osa (21) ümber järellisandiga (tail).
-
Asendage lauses (22) "a little" kõnekeelse ähmase väljendiga.
-
Jutustage osa (23) elava loona, tsiteeriva väljendiga "go" või "be like".
-
Kirjutage lause (24) ümber reaktsioonina uudisele, sõnaga "So" ja sama polaarsusega lõpuküsimusega.
-
Muutke lause (25) vabaks: jätke alus ära ja kasutage lõppu "-ish".
E. Teie kord
Kirjutage inglise keeles.
-
Sõber ütleb: "I'm moving to Canada next month!" Vastake 2–3 kõnekeelse lausega. Kasutage vastusküsimust või reaktsiooniküsimust, üht lühireaktsiooni ja üht diskursusemarkerit nagu I mean või well.
-
Rääkige sõbrale 2–3 kõnekeelse lausega oma eelmisest nädalavahetusest. Kasutage üht järellisandit (tail), üht ähmast väljendit (-ish, sort of, and stuff) ja lõpus olevat sõna though.
-
Jutustage 2–3 kõnekeelse lausega üks hetk naljakast loost. Kasutage ettetõstetud teemat (head), vähemalt üks kord väljendit be like või go ja sõna anyway, et teema juurde tagasi tulla.
F. Segakordamine
Korrake eelmiste tundide teemasid.
-
C1-10 Ellipsis and substitution: I think so, I hope not, I'd love to – kordamise vältimine inglise keeles Lühendage vastust asendamise abil: "Are you coming to the party?" "I hope that I'm coming to the party."
-
B1-15 Question tags inglise keeles: isn't it?, don't you? – eesti „eks“ ja „ju“ inglise keeles Kirjutage ettepanekuna lõpuküsimusega: Let's start.
Vastused
A. Vorm
- Seen my keys anywhere?
- She's very funny, your sister.
- The new gym on Park Road, have you tried it?
- He's clever, he is.
- So you've bought a new car, have you?
- The hotel was lovely. It was a long way from the beach, though.
B. Tähendus
- Fair enough, maybe next time.
- Anyway, what time does the film start tonight?
- Actually, I feel fine. I slept the whole way.
- So you've finally tidied your room, have you?
- Honestly, you're an absolute genius, you are.
- This appears to be a sensible proposal.
C. Leidke viga
- It's a shame you can't come to the barbecue on Saturday — we'll really miss you. / Shame you can't come to the barbecue on Saturday — we'll really miss you.
- She's a brilliant teacher, my sister; all her students say she makes maths fun.
- ✓ Want some more cake, or are you saving room for the cheese?
- Have you finished with the laptop? I need it for a video call in five minutes. / Finished with the laptop? I need it for a video call in five minutes.
- Has he gone home already? I wanted to ask him about the report before the weekend. / Gone home already? I wanted to ask him about the report before the weekend.
D. Kontekstis
- Any coffee left?
- It's the herbal kind, though.
- Sounds like a tea day, then.
- She's really nice, the new manager.
- She's kind of shy, I think. / She's sort of shy, I think.
- she goes, "Honestly, I'm terrified of presentations," and everyone relaxed / she was like, "Honestly, I'm terrified of presentations," and everyone relaxed
- So the machine's broken again, is it?
- See you at the meeting at three-ish. / See you at the meeting at threeish.
E. Teie kord
- Oh, are you? Wow, good for you! I mean, I'll miss you, but it sounds amazing.
- It was brilliant, that party. We just danced and chatted and stuff till one-ish. The music was a bit loud, though.
- My neighbour, she knocks on my door at midnight, and she's like, "Have you seen my cat?" We search the whole building. Anyway, the cat was asleep on her own sofa the whole time.
F. Segakordamine
- I hope so.
- Let's start, shall we?
