SlowingoGrammatika
+ 1 / 3

Weak forms ja connected speech: nõrgad vormid ja seotud kõne inglise keeles – schwa, gonna, wanna, I'd've

Weak Forms and Connected Speech

Sellel lehel
  1. Eesmärk
  2. Põhiidee
  3. Eesti ja inglise keel
  4. Vorm
  5. Kasutus
  6. Levinud vead
  7. Lõksud eesti keele kõnelejatele
  8. Ärge ajage segi
  9. Õigekiri ja hääldus
  10. Kuldreegel
  11. Harjutused

Eesmärk

Pärast seda tundi kuulete ja ütlete grammatikasõnade lühikesi ja nõrku helisid (can, was, to, of, and), mõistate lühivorme, ka kahekordseid (I'd've), tunnete ära mitteametlikud lühendused nagu gonna ja dunno, saate aru sõnadest, mis kiires kõnes kokku sulavad, ning panete rõhu õigesse kohta.

Põhiidee

Inglise keelel on tugev rütm. Tähtsad sõnad – nimisõnad, põhitegusõnad, omadussõnad, määrsõnad – on rõhulised: need on valjemad, pikemad ja selgemad. Grammatikasõnad – abitegusõnad, artiklid, eessõnad, asesõnad – on tavaliselt rõhutud, nii et need muutuvad lühikeseks ja nõrgaks.

Kujutage lauset ette kui rida kõrgeid poste, mille vahel on köis. Postid on sisusõnad. Köis on grammatika. Kiires kõnes köis lõtvub ja puudutab peaaegu maad: What do you want to do? kõlab umbes nagu /ˈwɒtʃə ˈwɒnə ˈduː/. Grammatika on endiselt olemas – te kuulete seda lihtsalt mõne kiire ja pehme helina.

Sellepärast ei saa paljud õppijad, kes grammatikat oskavad, filmidest ega vestlustest aru. Nad kuulatavad sõnade was, to ja have sõnastikuhääldust, kuid tavakõnes ei öelda seda peaaegu kunagi. Enamikus nõrkadest vormidest on üks ja sama täishäälik: lühike, lõtv /ə/. Selle nimi on schwa ja see on inglise keele kõige sagedasem häälik.

Eesti ja inglise keel

Eesti keeles hääldame sõnu suuresti nii, nagu need on kirjutatud, ja täishäälikud jäävad selgeks ka rõhutus silbis: „ja“, „et“, „on“ kõlavad igas lauses ühtemoodi. Eesti keeles nõrka /ə/-häälikut pole. Paljud inglise grammatikasõnad on aga kahe hääldusega: tugev vorm sõnastikus ja nõrk vorm lauses. Kui ütlete iga to, for, and ja of täies pikkuses, on lause küll õige, kuid kõlab aeglaselt ja tükeldatult.

Teine erinevus on rõhk. Eesti omasõnas on rõhk esimesel silbil ja lauses on rõhud üsna ühtlased. Inglise lauses on rõhulised sisusõnad ja grammatikasõnad „kukuvad“ nende vahel; rõhk võib vastanduse näitamiseks liikuda isegi grammatikasõnale (I did lock the door!). Eesti keeles teeme sama sageli sõnadega „ju“, „küll“ või „just“: „Ma ju panin ukse lukku!“

Kolmandaks helilised kaashäälikud. Eesti b, d ja g on helitud ning omasõnades /z/-häälikut pole, nii et was ja is kõlavad kergesti s-iga. Eesti v ei ole inglise /w/. Hea uudis: eesti ä on inglise häälikule /æ/ lähedal (can /kæn/), ja eesti „š“ sõnas „šokolaad“ on peaaegu sama mis inglise /ʃ/.

Eesti keelInglise keelMis on teisiti?
kala ja kartulidfish and chips /ən/eesti „ja“ jääb selgeks; inglise and on nõrk
tass teeda cup of tea /əv/, /ə/eesti keeles teeb töö osastav kääne; inglise of on nõrk
Ma oskan ujuda.I can swim. /kən/lauses nõrk can
Jah, oskan.Yes, I can. /kæn/lühivastus: tugev vorm
Kas sa nägid seda?Did you see that? /ˈdɪdʒə/kiires kõnes sulavad sõnad kokku
Ma helistan talle täna õhtul.I'm gonna call her tonight.tulevik: going to → gonna; eesti keeles olevik
Ma lähen kinno.I'm going to the cinema.liikumine kohta: ei lühene
Ma ju panin ukse lukku!I did lock the door!eesti „ju“ → rõhuline did

Lühidalt: eesti keeles on iga täishäälik selge, inglise grammatikasõnad aga on tavaliselt nõrgad ja /ə/-ga. Kuulake sisusõnu, laske grammatikasõnadel „kukkuda“ ja kasutage tugevat vormi ainult siis, kui sõna on rõhuline.

Vorm

Grammatikasõnade nõrgad vormid (IPA on osas „Õigekiri ja hääldus“)

SõnaTugev vormNõrk vormNäide
can/kæn//kən/, /kn/I can swim.
was/wɒz/ (UK), /wʌz/ (US)/wəz/, väga lühikeShe was late.
were/wɜː/ (UK), /wɜːr/ (US)/wə/ (UK), /wər/ (US)They were tired.
have/hæv//həv/, /əv/Where have you been?
do/duː//də/What do you think?
to/tuː//tə/I want to go.
of/ɒv/ (UK), /ʌv/ (US)/əv/ või /ə/a cup of tea
for/fɔː/ (UK), /fɔːr/ (US)/fə/ (UK), /fər/ (US)It's for you.
and/ænd//ən/ või /n/fish and chips
a / an/eɪ/ / /æn//ə/ / /ən/a cup, an apple
the/ðiː//ðə/; täishääliku ees lühike /ði/the cup, the apple
at / from/æt/ / /frɒm//ət/ / /frəm/at home, from London

Täishääliku ees kõlab the nagu lühike /ði/ (the apple) ja to nagu lühike /tu/ (to eat), mitte /ðə/ ja /tə/.

Lühivormid, ka kahekordsed

TäisvormLühivormKas kirjutatakse?
it willit'lljah (mitteametlik)
there willthere'lljah (mitteametlik)
should have / could have / would haveshould've / could've / would'vejah (mitteametlik)
I would haveI'd'veharva; peamiselt kõnes
would not havewouldn't'veharva; peamiselt kõnes

Mitteametlikud lühendused

TäisvormLühendusKas võin seda kirjutada?
going to (tulevik)gonnaainult väga mitteametlikes sõnumites, laulusõnades, dialoogis
want towannanagu eespool
(have) got togottanagu eespool
have tohaftaharva kirjas
let melemmeainult mitteametlikes sõnumites
I don't knowdunnoainult mitteametlikes sõnumites
kind ofkindaainult mitteametlikes sõnumites
should have / could haveshoulda / couldaainult mitteametlikes sõnumites

Kasutus

1Grammatikasõnade nõrgad vormid

Tavakõnes kasutavad abitegusõnad, artiklid, eessõnad ja asesõnad oma nõrka vormi, tavaliselt häälikuga /ə/. Grammatikasõna saab tugeva vormi, kui see on rõhuline: lühivastustes, vastanduse jaoks (A1-17) ning – abitegusõnade ja eessõnade puhul – lause lõpus (Yes, I can. Where are you from?). Sihitavad asesõnad (him, her, them, us) ja artiklid jäävad tavaliselt nõrgaks ka lause lõpus: I asked him.

I can swim, but not very well.
Ma oskan ujuda, aga mitte väga hästi.
can = nõrk /kən/
Can you swim?
Kas sa oskad ujuda?
küsimus: can on tavaliselt nõrk /kən/
Yes, I can.
Jah, oskan.
lühivastus: tugev /kæn/
She was at work all day.
Ta oli terve päeva tööl.
was ja at on nõrgad
What are you looking at?
Mida sa vaatad?
at lause lõpus = tugev
I'd like a cup of tea.
Ma sooviksin tassi teed.
of = nõrk /ə/: "cuppa tea"
This one's for you.
See on sulle.
for = nõrk
Where are you from?
Kust sa pärit oled?
from lause lõpus = tugev

2Lühivormid, ka kahekordsed

Lühivormid on abitegusõnade ja sõna not tavaline kõnevorm. Kahekordsed lühivormid nagu I'd've ja wouldn't've on kõnes väga tavalised, eriti 3. tüüpi tingimuslausetes (B1-07) ning väljendites should have / could have (B1-09), kuid kirjas kirjutatakse need tavaliselt välja. Selle grammatika õpite hiljem; siin õppige helisid ära tundma.

It'll be fine — don't worry.
Küll kõik läheb hästi, ära muretse.
There'll be a lot of people at the concert.
Kontserdile tuleb palju rahvast.
We should've left earlier.
Me oleksime pidanud varem minema hakkama.
should've /ˈʃʊdəv/; püsiväljend: vt B1-09
She could've been a professional singer.
Temast oleks võinud saada professionaalne laulja.
püsiväljend: vt B1-09
If I'd known, I'd've told you.
Kui ma oleksin teadnud, oleksin sulle öelnud.
I'd've = I would have; püsiväljend: vt B1-07
You wouldn't've liked it anyway.
Sulle poleks see niikuinii meeldinud.
wouldn't've = would not have; püsiväljend: vt B1-07

3Mitteametlikud lühendused: gonna, wanna, gotta ja teised

Need on levinud väljendite tavalised vabad kõnevormid. Vestluses on neid täiesti normaalne öelda; kirjas kasutage neid ainult väga mitteametlikes sõnumites, laulusõnades või dialoogis. Gonna asendab ainult going to + tegusõna (tulevik), mitte kunagi going to + koht. Wanna tähendab tavaliselt want to; väga vabas kõnes võib see olla ka want a (I wanna coffee). Edasijõudnutele: kui want ja to kuuluvad lause eri osadesse, wanna ei kasutata – Who do you want to win? (= kas soovid, et see inimene võidaks) ei muutu kujuks wanna (B1-18).

I'm gonna call her tonight.
Ma helistan talle täna õhtul.
= going to (tulevik); eesti keeles sageli lihtsalt olevik
Do you wanna grab something to eat?
Kas tahad kiiresti midagi süüa?
= want to
I've gotta go — my bus is here.
Pean minema, mu buss on juba siin.
= I've got to
We hafta be there by nine.
Me peame kella üheksaks seal olema.
= have to
Lemme see that.
Näita mulle ka.
= let me
"Where's Mia?" "Dunno."
„Kus Mia on?“ „Ei tea.“
= I don't know
It's kinda late to start a new film.
Uut filmi on juba natuke hilja alustada.
= kind of
You shoulda seen his face!
Oleksid pidanud tema nägu nägema!
= should have; püsiväljend: vt B1-09

4Kokkusulamine, kaduvad ja muutuvad helid

Kiires kõnes sõnad liituvad. Liitumine: lõpukaashäälik ühineb järgmise sõna täishäälikuga (an apple kõlab nagu /ə ˈnæpl/). Kaduvad helid: t või d kahe kaashääliku vahel kaob sageli (next week kõlab nagu /neks wiːk/). Muutuvad helid: d või t + you muutub sageli /dʒ/- või /tʃ/-häälikuks (did you kõlab nagu /ˈdɪdʒə/). Need protsessid peidavad sageli grammatikasõnu.

Did you see that?
Kas sa nägid seda?
did you kõlab nagu /ˈdɪdʒə/
I want to go home.
Ma tahan koju minna.
want to kõlab nagu wanna
I've got to finish this.
Pean selle ära lõpetama.
got to kõlab nagu gotta; I've võib peaaegu kaduda
What are you doing?
Mida sa teed?
kõlab umbes nagu /ˈwɒtʃə ˈduːɪŋ/
Would you like a drink?
Kas soovid midagi juua?
would you kõlab nagu /ˈwʊdʒə/
I asked him.
Ma küsisin temalt.
nõrk him kaotab h: /aɪ ˈɑːskt ɪm/
Turn it off.
Lülita see välja.
liitumine: /tɜː nɪ ˈtɒf/

5Lauserõhk: sisusõnad, grammatikasõnad ja vastandus

Neutraalses lauses on sisusõnad rõhulised ja grammatikasõnad rõhutud; kõige tugevam rõhk langeb tavaliselt viimasele sisusõnale. Kui põhirõhk liigub mõnele teisele sõnale – isegi grammatikasõnale –, tekib vastandus või rõhutus. Eesti keeles teeme sama sageli sõnadega „ju“, „küll“, „just“.

I'm going to the cinema.
Ma lähen kinno.
neutraalne: põhirõhk sõnal cinema
I'm going to the cinema tonight, not tomorrow.
Ma lähen kinno täna õhtul, mitte homme.
vastandus: rõhk sõnal tonight
I did lock the door!
Ma ju panin ukse lukku!
rõhuline did: vastuväide; eesti „ju“
It's not your fault — it's mine.
See pole sinu süü, vaid minu.
rõhk sõnadel your ja mine
The meeting is at three, not after three.
Koosolek on kell kolm, mitte pärast kolme.
rõhulised at ja after vastanduse jaoks

Levinud vead

❌I would of helped you.
✅I would have helped you. või I would've helped you.
"Would of" tekib sõna have nõrga vormi kuulmisest; grammatika on have. Vt B1-09.
❌I'm gonna the shop.
✅I'm going to the shop.
Gonna asendab ainult going to + tegusõna, mitte kunagi going to + koht.
❌I'm gonna to call you later.
✅I'm gonna call you later.
Gonna sisaldab juba sõna to.
❌She wanna come with us.
✅She wants to come with us.
Wanna = want to; he/she/it puhul on vorm wants to.
❌I've gotta to leave.
✅I've gotta leave. või I've got to leave.
Gotta sisaldab juba sõna to.
⚠️What are you looking at? (with a weak "ut" at the end)
✅What are you looking at? (with a strong "at")
Grammatiliselt õige, kuid lause lõpus olev eessõna säilitab tugeva vormi.
⚠️Dear Ms Taylor, I wanna apply for the position.
✅Dear Ms Taylor, I would like to apply for the position.
Lühendused ei kuulu ametlikku kirja. Vt C2-02.

Lõksud eesti keele kõnelejatele

1. Iga grammatikasõna täies pikkuses. Eesti keeles hääldame „ja“, „et“, „on“ selge täishäälikuga ka siis, kui need on rõhutud, ega muuda neid nõrgaks. Nii ütleb eesti kõneleja kergesti ka of, from, to ja and täies pikkuses. Lause on grammatiliselt õige, kuid kõlab nagu sõnahaaval ettelugemine ja kuulaja peab rohkem pingutama, et sisusõnu kuulda.

⚠️Two of my friends from school are coming to Tartu by train, and the rest of us are driving. (with a full /ɒv/, /frɒm/, /tuː/ and /ænd/ every time)
✅Two of my friends from school are coming to Tartu by train, and the rest of us are driving. (with weak /əv/, /frəm/, /tə/ and /ən/)
Grammatiliselt õige, kuid täispikad grammatikasõnad lõhuvad inglise rütmi: of = /əv/, from = /frəm/, to = /tə/, and = /ən/.

2. Was nagu „vas“. Eesti keeles pole /w/-häälikut ja omasõnades pole helilist häälikut /z/. Seepärast kõlab was eesti suus kergesti nagu „vas“ (vältige seda) – v-ga ja terava s-iga. Inglise /w/ tehakse ümarate huultega, hambad huult ei puuduta; lõpus olev /z/ on heliline: hääl sumiseb nagu mesilane.

⚠️Mart was in Narva on Tuesday, so his car was still parked outside the office in Tallinn. (with "was" like "vas")
✅Mart was in Narva on Tuesday, so his car was still parked outside the office in Tallinn. (with a short, voiced /wəz/)
Grammatiliselt õige, kuid v ja s muudavad sõna võõraks: /w/ ümarate huultega, /z/ helilisena.

3. Tugev can kõlab nagu can't. Eesti kõneleja hääldab grammatikasõnad selgelt, ja kuna eesti ä on inglise /æ/ lähedal, kõlab can tema suus kergesti täis ja rõhulise /kæn/-ina. Lause sees on see aga sõna can't tunnus, sest can't on alati pikk ja rõhuline. Jaatavas lauses hoidke can nõrgana: /kən/.

⚠️Yes, my brother can fix your laptop this evening; just bring it to our flat in Mustamae after six. (with a full, stressed /kæn/)
✅Yes, my brother can fix your laptop this evening; just bring it to our flat in Mustamae after six. (with a weak /kən/)
Grammatiliselt õige, kuid rõhuline can kõlab nagu can't ja kuulaja võib aru saada vastupidi.

4. The nagu „de“. Eesti keeles pole /ð/-häälikut, seepärast asendatakse see sageli d-ga ja the kõlab nagu selge „de“ (vältige seda). Kaks viga korraga: vale kaashäälik ja täishäälik, mis ei ole nõrk. Pange keeleots hammaste vahele ja laske häälel kaasa kõlada; täishäälik olgu lühike /ə/ (täishääliku ees /i/).

⚠️The bakery at the end of the street sells the best rye bread in the old town of Tartu. (with every "the" like "de")
✅The bakery at the end of the street sells the best rye bread in the old town of Tartu. (with a weak /ðə/, and /ði/ before "old")
Grammatiliselt õige, kuid d ja selge e teevad sõnast võõra; /ð/ = keeleots hammaste vahel + hääl.

Ärge ajage segi

gonna (tulevik) ja going to (liikumine) – Lüheneb ainult tuleviku vorm.

I'm gonna be late.
Ma jään hiljaks.
tulevik
I'm going to Paris next week.
Ma sõidan järgmisel nädalal Pariisi.
liikumine kohta: ei lühene

nõrk vorm ja tugev vorm – Samal sõnal on kaks hääldust; otsustavad asukoht ja rõhk. Abitegusõnad ja eessõnad saavad lause lõpus ja lühivastustes tugeva vormi: Yes, I can ei lõpe kunagi nõrga vormiga /kən/. Sihitavad asesõnad jäävad nõrgaks: I asked him.

Where are you going?
Kuhu sa lähed?
are = nõrk /ə/
I don't know where they are.
Ma ei tea, kus nad on.
are lause lõpus = tugev

's = is ja 's = has – Lühivorm kõlab samamoodi; järgmine sõna ütleb, kumb see on (A1-14, A2-16).

She's tired.
Ta on väsinud.
she is + omadussõna
She's got two brothers.
Tal on kaks venda.
she has got
He's finished his homework.
Ta on oma kodutöö valmis teinud.
he has + mineviku kesksõna

Õigekiri ja hääldus

  • Schwa /ə/ on lühike, lõtv täishäälik: suu on pooleldi lahti, keel puhkab keskel ja huuled on lõdvad. See ei ole eesti e ega õ – see on nõrgem ja lühem kui kumbki. Enamik nõrku vorme sisaldab seda: about /əˈbaʊt/, banana /bəˈnɑːnə/ (UK), /bəˈnænə/ (US).
  • Tugevad ja nõrgad vormid: can /kæn/ → /kən/; was /wɒz/ (UK), /wʌz/ (US) → /wəz/; were /wɜː/ (UK), /wɜːr/ (US) → /wə/ (UK), /wər/ (US); have /hæv/ → /həv/, /əv/; do /duː/ → /də/; to /tuː/ → /tə/; of /ɒv/ (UK), /ʌv/ (US) → /əv/, /ə/; for /fɔː/ (UK), /fɔːr/ (US) → /fə/ (UK), /fər/ (US); and /ænd/ → /ən/, /n/; at /æt/ → /ət/; from /frɒm/ (UK), /frʌm/ (US) → /frəm/; a /eɪ/ → /ə/; an /æn/ → /ən/; the /ðiː/ → /ðə/, kuid täishääliku ees /ði/ (the apple); to täishääliku ees on /tu/ (to eat).
  • Lühivormid: it'll /ˈɪtl/; I'd've /ˈaɪdəv/; wouldn't've /ˈwʊdntəv/.
  • Muutuvad helid: did you /ˈdɪdʒə/; would you /ˈwʊdʒə/; want to /ˈwɒnə/ (UK), /ˈwɑːnə/ (US); got to /ˈɡɒtə/ (UK), /ˈɡɑːtə/ (US).
  • Sõnal can't nõrka vormi pole: /kɑːnt/ (UK), /kænt/ (US). Kiires ameerika kõnes võib lõpus olev t olla väga vaikne, nii et peamine vihje on pikk, rõhuline täishäälik: nõrk /kən/ = can, tugev /kænt/ = can't.
  • /w/ sõnades was, were, would: ümardage huuled nagu u jaoks ja avage need kohe; hambad alahuult ei puuduta. /ð/ sõnas the: keeleots hammaste vahel ja hääl kaasa. Lõpus olevad /z/ ja /d/ (was, is, would) olgu helilised.
  • Ülakomad kahekordsetes lühivormides: üks iga puuduva osa kohta – I'd've, wouldn't've.

Kuldreegel

Sisusõnad on postid, grammatikasõnad on köis, mis nende vahel lõtvub. Kuulake nõrku ja kiireid helisid – /ə/, /əv/, /tə/, gonna – ja kasutage tugevat vormi siis, kui sõna on rõhuline: lühivastustes, vastanduse jaoks ning abitegusõnade ja eessõnade puhul lause lõpus. Lühendusi öelge vabalt, kuid kirjutage neid ainult väga mitteametlikes sõnumites. Ja pidage meeles: eesti selged täishäälikud on siin takistuseks – laske grammatikasõnadel nõrgaks jääda.

Harjutused

A. Vorm

Kirjutage täisvorm või lühivorm.

  1. Mis on "I'd've" täisvorm?
  2. Mis on "dunno" täisvorm?
  3. Kirjutage täisvorm: Do you wanna come?
  4. Kirjutage täisvorm: I've gotta go.
  5. Kirjutage lühivorm: should have
  6. Kirjutage täisvorm: It'll be cold tomorrow.

B. Tähendus

Veebilehel kuulake iga lauset kõigepealt.

  1. Nõrk või tugev? "can" lauses "Yes, I can." …
  2. Nõrk või tugev? "him" lauses "I asked him." …
  3. Kuulete lühikest nõrka "kn": "I kn come on Friday." Mis sõna see on? …
  4. Mida tähendab 's lauses "She's got two brothers."? …
  5. Milline sõna kannab neutraalses lauses põhirõhku: "I bought a new laptop." …
  6. Millised sõnad on vastanduse jaoks rõhulised? "I said Tuesday, not Thursday." …

C. Leidke viga

Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.

  1. She's gonna to call you later.
  2. We're gonna the beach tomorrow.
  3. He wanna play football.
  4. I'm gonna miss you.

D. Kontekstis

Kirjutage iga paksus kirjas lühenduse täisvorm.

A phone call
Leo: Hey, what are you 17gonna do tonight?
Ana: 18Dunno . I'm 19kinda tired. Why?
Leo: Do you 20wanna see a film? It starts at eight.
Ana: OK, but I've 21gotta finish some work first. 22Lemme call you back.
Leo: Sure. I 23hafta cook dinner anyway.

E. Teie kord

Kirjutage ja öelge inglise keeles.

  1. Öelge ja kirjutage lause oma plaanide kohta väljendiga "going to". Seejärel kirjutage, kuidas see kõlab vabas kõnes.
  2. Kirjutage lühivastus küsimusele "Can you cook?" ja öelge, millist sõna "can" vormi kasutate.
  3. Kirjutage lause, mis parandab vale fakti, öelge see valjult ja kirjutage, milliseid sõnu rõhutate.

F. Segakordamine

Korrake eelmiste tundide teemasid.

  1. A1-17 Can ja can't inglise keeles: oskama, saama ja võima
    Täitke lünk: " you drive?" "Yes, I can."
  2. A2-03 Be going to: plaanid ja ennustused inglise keeles
    Look at those clouds! It (rain).
  3. A2-20 Must, have to, mustn't ja don't have to: kohustus ja keeld inglise keeles
    Valige õige vastus: You … bring food — there's plenty here.
Vastused

A. Vorm

  1. I would have
  2. I don't know
  3. Do you want to come?
  4. I've got to go.
  5. should've
  6. It will be cold tomorrow.

B. Tähendus

  1. strong
  2. weak
  3. can
  4. has
  5. laptop
  6. Tuesday and Thursday

C. Leidke viga

  1. She's gonna call you later. / She's going to call you later.
  2. We're going to the beach tomorrow.
  3. He wants to play football.
  4. ✓ I'm gonna miss you.

D. Kontekstis

  1. going to
  2. I don't know
  3. kind of
  4. want to
  5. got to
  6. Let me
  7. have to

E. Teie kord

  1. I'm going to visit my grandmother on Sunday. Relaxed speech: I'm gonna visit my grandmother on Sunday.
  2. Yes, I can. — strong "can", because it is stressed at the end of a short answer.
  3. My birthday is in June, not July. — stress on "June" and "July".

F. Segakordamine

  1. Can
  2. 's going to rain / is going to rain
  3. don't have to
Androidi rakendusÕpi liikvel olles Google Play