Weak forms ja connected speech: nõrgad vormid ja seotud kõne inglise keeles – schwa, gonna, wanna, I'd've
Weak Forms and Connected Speech
Sellel lehel
Eesmärk
Pärast seda tundi kuulete ja ütlete grammatikasõnade lühikesi ja nõrku helisid (can, was, to, of, and), mõistate lühivorme, ka kahekordseid (I'd've), tunnete ära mitteametlikud lühendused nagu gonna ja dunno, saate aru sõnadest, mis kiires kõnes kokku sulavad, ning panete rõhu õigesse kohta.
Põhiidee
Inglise keelel on tugev rütm. Tähtsad sõnad – nimisõnad, põhitegusõnad, omadussõnad, määrsõnad – on rõhulised: need on valjemad, pikemad ja selgemad. Grammatikasõnad – abitegusõnad, artiklid, eessõnad, asesõnad – on tavaliselt rõhutud, nii et need muutuvad lühikeseks ja nõrgaks.
Kujutage lauset ette kui rida kõrgeid poste, mille vahel on köis. Postid on sisusõnad. Köis on grammatika. Kiires kõnes köis lõtvub ja puudutab peaaegu maad: What do you want to do? kõlab umbes nagu /ˈwɒtʃə ˈwɒnə ˈduː/. Grammatika on endiselt olemas – te kuulete seda lihtsalt mõne kiire ja pehme helina.
Sellepärast ei saa paljud õppijad, kes grammatikat oskavad, filmidest ega vestlustest aru. Nad kuulatavad sõnade was, to ja have sõnastikuhääldust, kuid tavakõnes ei öelda seda peaaegu kunagi. Enamikus nõrkadest vormidest on üks ja sama täishäälik: lühike, lõtv /ə/. Selle nimi on schwa ja see on inglise keele kõige sagedasem häälik.
Eesti ja inglise keel
Eesti keeles hääldame sõnu suuresti nii, nagu need on kirjutatud, ja täishäälikud jäävad selgeks ka rõhutus silbis: „ja“, „et“, „on“ kõlavad igas lauses ühtemoodi. Eesti keeles nõrka /ə/-häälikut pole. Paljud inglise grammatikasõnad on aga kahe hääldusega: tugev vorm sõnastikus ja nõrk vorm lauses. Kui ütlete iga to, for, and ja of täies pikkuses, on lause küll õige, kuid kõlab aeglaselt ja tükeldatult.
Teine erinevus on rõhk. Eesti omasõnas on rõhk esimesel silbil ja lauses on rõhud üsna ühtlased. Inglise lauses on rõhulised sisusõnad ja grammatikasõnad „kukuvad“ nende vahel; rõhk võib vastanduse näitamiseks liikuda isegi grammatikasõnale (I did lock the door!). Eesti keeles teeme sama sageli sõnadega „ju“, „küll“ või „just“: „Ma ju panin ukse lukku!“
Kolmandaks helilised kaashäälikud. Eesti b, d ja g on helitud ning omasõnades /z/-häälikut pole, nii et was ja is kõlavad kergesti s-iga. Eesti v ei ole inglise /w/. Hea uudis: eesti ä on inglise häälikule /æ/ lähedal (can /kæn/), ja eesti „š“ sõnas „šokolaad“ on peaaegu sama mis inglise /ʃ/.
| Eesti keel | Inglise keel | Mis on teisiti? |
|---|---|---|
| kala ja kartulid | fish and chips /ən/ | eesti „ja“ jääb selgeks; inglise and on nõrk |
| tass teed | a cup of tea /əv/, /ə/ | eesti keeles teeb töö osastav kääne; inglise of on nõrk |
| Ma oskan ujuda. | I can swim. /kən/ | lauses nõrk can |
| Jah, oskan. | Yes, I can. /kæn/ | lühivastus: tugev vorm |
| Kas sa nägid seda? | Did you see that? /ˈdɪdʒə/ | kiires kõnes sulavad sõnad kokku |
| Ma helistan talle täna õhtul. | I'm gonna call her tonight. | tulevik: going to → gonna; eesti keeles olevik |
| Ma lähen kinno. | I'm going to the cinema. | liikumine kohta: ei lühene |
| Ma ju panin ukse lukku! | I did lock the door! | eesti „ju“ → rõhuline did |
Lühidalt: eesti keeles on iga täishäälik selge, inglise grammatikasõnad aga on tavaliselt nõrgad ja /ə/-ga. Kuulake sisusõnu, laske grammatikasõnadel „kukkuda“ ja kasutage tugevat vormi ainult siis, kui sõna on rõhuline.
Vorm
Grammatikasõnade nõrgad vormid (IPA on osas „Õigekiri ja hääldus“)
| Sõna | Tugev vorm | Nõrk vorm | Näide |
|---|---|---|---|
| can | /kæn/ | /kən/, /kn/ | I can swim. |
| was | /wɒz/ (UK), /wʌz/ (US) | /wəz/, väga lühike | She was late. |
| were | /wɜː/ (UK), /wɜːr/ (US) | /wə/ (UK), /wər/ (US) | They were tired. |
| have | /hæv/ | /həv/, /əv/ | Where have you been? |
| do | /duː/ | /də/ | What do you think? |
| to | /tuː/ | /tə/ | I want to go. |
| of | /ɒv/ (UK), /ʌv/ (US) | /əv/ või /ə/ | a cup of tea |
| for | /fɔː/ (UK), /fɔːr/ (US) | /fə/ (UK), /fər/ (US) | It's for you. |
| and | /ænd/ | /ən/ või /n/ | fish and chips |
| a / an | /eɪ/ / /æn/ | /ə/ / /ən/ | a cup, an apple |
| the | /ðiː/ | /ðə/; täishääliku ees lühike /ði/ | the cup, the apple |
| at / from | /æt/ / /frɒm/ | /ət/ / /frəm/ | at home, from London |
Täishääliku ees kõlab the nagu lühike /ði/ (the apple) ja to nagu lühike /tu/ (to eat), mitte /ðə/ ja /tə/.
Lühivormid, ka kahekordsed
| Täisvorm | Lühivorm | Kas kirjutatakse? |
|---|---|---|
| it will | it'll | jah (mitteametlik) |
| there will | there'll | jah (mitteametlik) |
| should have / could have / would have | should've / could've / would've | jah (mitteametlik) |
| I would have | I'd've | harva; peamiselt kõnes |
| would not have | wouldn't've | harva; peamiselt kõnes |
Mitteametlikud lühendused
| Täisvorm | Lühendus | Kas võin seda kirjutada? |
|---|---|---|
| going to (tulevik) | gonna | ainult väga mitteametlikes sõnumites, laulusõnades, dialoogis |
| want to | wanna | nagu eespool |
| (have) got to | gotta | nagu eespool |
| have to | hafta | harva kirjas |
| let me | lemme | ainult mitteametlikes sõnumites |
| I don't know | dunno | ainult mitteametlikes sõnumites |
| kind of | kinda | ainult mitteametlikes sõnumites |
| should have / could have | shoulda / coulda | ainult mitteametlikes sõnumites |
Kasutus
1Grammatikasõnade nõrgad vormid
Tavakõnes kasutavad abitegusõnad, artiklid, eessõnad ja asesõnad oma nõrka vormi, tavaliselt häälikuga /ə/. Grammatikasõna saab tugeva vormi, kui see on rõhuline: lühivastustes, vastanduse jaoks (A1-17) ning – abitegusõnade ja eessõnade puhul – lause lõpus (Yes, I can. Where are you from?). Sihitavad asesõnad (him, her, them, us) ja artiklid jäävad tavaliselt nõrgaks ka lause lõpus: I asked him.
2Lühivormid, ka kahekordsed
Lühivormid on abitegusõnade ja sõna not tavaline kõnevorm. Kahekordsed lühivormid nagu I'd've ja wouldn't've on kõnes väga tavalised, eriti 3. tüüpi tingimuslausetes (B1-07) ning väljendites should have / could have (B1-09), kuid kirjas kirjutatakse need tavaliselt välja. Selle grammatika õpite hiljem; siin õppige helisid ära tundma.
3Mitteametlikud lühendused: gonna, wanna, gotta ja teised
Need on levinud väljendite tavalised vabad kõnevormid. Vestluses on neid täiesti normaalne öelda; kirjas kasutage neid ainult väga mitteametlikes sõnumites, laulusõnades või dialoogis. Gonna asendab ainult going to + tegusõna (tulevik), mitte kunagi going to + koht. Wanna tähendab tavaliselt want to; väga vabas kõnes võib see olla ka want a (I wanna coffee). Edasijõudnutele: kui want ja to kuuluvad lause eri osadesse, wanna ei kasutata – Who do you want to win? (= kas soovid, et see inimene võidaks) ei muutu kujuks wanna (B1-18).
4Kokkusulamine, kaduvad ja muutuvad helid
Kiires kõnes sõnad liituvad. Liitumine: lõpukaashäälik ühineb järgmise sõna täishäälikuga (an apple kõlab nagu /ə ˈnæpl/). Kaduvad helid: t või d kahe kaashääliku vahel kaob sageli (next week kõlab nagu /neks wiːk/). Muutuvad helid: d või t + you muutub sageli /dʒ/- või /tʃ/-häälikuks (did you kõlab nagu /ˈdɪdʒə/). Need protsessid peidavad sageli grammatikasõnu.
5Lauserõhk: sisusõnad, grammatikasõnad ja vastandus
Neutraalses lauses on sisusõnad rõhulised ja grammatikasõnad rõhutud; kõige tugevam rõhk langeb tavaliselt viimasele sisusõnale. Kui põhirõhk liigub mõnele teisele sõnale – isegi grammatikasõnale –, tekib vastandus või rõhutus. Eesti keeles teeme sama sageli sõnadega „ju“, „küll“, „just“.
Levinud vead
Lõksud eesti keele kõnelejatele
1. Iga grammatikasõna täies pikkuses. Eesti keeles hääldame „ja“, „et“, „on“ selge täishäälikuga ka siis, kui need on rõhutud, ega muuda neid nõrgaks. Nii ütleb eesti kõneleja kergesti ka of, from, to ja and täies pikkuses. Lause on grammatiliselt õige, kuid kõlab nagu sõnahaaval ettelugemine ja kuulaja peab rohkem pingutama, et sisusõnu kuulda.
2. Was nagu „vas“. Eesti keeles pole /w/-häälikut ja omasõnades pole helilist häälikut /z/. Seepärast kõlab was eesti suus kergesti nagu „vas“ (vältige seda) – v-ga ja terava s-iga. Inglise /w/ tehakse ümarate huultega, hambad huult ei puuduta; lõpus olev /z/ on heliline: hääl sumiseb nagu mesilane.
3. Tugev can kõlab nagu can't. Eesti kõneleja hääldab grammatikasõnad selgelt, ja kuna eesti ä on inglise /æ/ lähedal, kõlab can tema suus kergesti täis ja rõhulise /kæn/-ina. Lause sees on see aga sõna can't tunnus, sest can't on alati pikk ja rõhuline. Jaatavas lauses hoidke can nõrgana: /kən/.
4. The nagu „de“. Eesti keeles pole /ð/-häälikut, seepärast asendatakse see sageli d-ga ja the kõlab nagu selge „de“ (vältige seda). Kaks viga korraga: vale kaashäälik ja täishäälik, mis ei ole nõrk. Pange keeleots hammaste vahele ja laske häälel kaasa kõlada; täishäälik olgu lühike /ə/ (täishääliku ees /i/).
Ärge ajage segi
gonna (tulevik) ja going to (liikumine) – Lüheneb ainult tuleviku vorm.
nõrk vorm ja tugev vorm – Samal sõnal on kaks hääldust; otsustavad asukoht ja rõhk. Abitegusõnad ja eessõnad saavad lause lõpus ja lühivastustes tugeva vormi: Yes, I can ei lõpe kunagi nõrga vormiga /kən/. Sihitavad asesõnad jäävad nõrgaks: I asked him.
's = is ja 's = has – Lühivorm kõlab samamoodi; järgmine sõna ütleb, kumb see on (A1-14, A2-16).
Õigekiri ja hääldus
- Schwa /ə/ on lühike, lõtv täishäälik: suu on pooleldi lahti, keel puhkab keskel ja huuled on lõdvad. See ei ole eesti e ega õ – see on nõrgem ja lühem kui kumbki. Enamik nõrku vorme sisaldab seda: about /əˈbaʊt/, banana /bəˈnɑːnə/ (UK), /bəˈnænə/ (US).
- Tugevad ja nõrgad vormid: can /kæn/ → /kən/; was /wɒz/ (UK), /wʌz/ (US) → /wəz/; were /wɜː/ (UK), /wɜːr/ (US) → /wə/ (UK), /wər/ (US); have /hæv/ → /həv/, /əv/; do /duː/ → /də/; to /tuː/ → /tə/; of /ɒv/ (UK), /ʌv/ (US) → /əv/, /ə/; for /fɔː/ (UK), /fɔːr/ (US) → /fə/ (UK), /fər/ (US); and /ænd/ → /ən/, /n/; at /æt/ → /ət/; from /frɒm/ (UK), /frʌm/ (US) → /frəm/; a /eɪ/ → /ə/; an /æn/ → /ən/; the /ðiː/ → /ðə/, kuid täishääliku ees /ði/ (the apple); to täishääliku ees on /tu/ (to eat).
- Lühivormid: it'll /ˈɪtl/; I'd've /ˈaɪdəv/; wouldn't've /ˈwʊdntəv/.
- Muutuvad helid: did you /ˈdɪdʒə/; would you /ˈwʊdʒə/; want to /ˈwɒnə/ (UK), /ˈwɑːnə/ (US); got to /ˈɡɒtə/ (UK), /ˈɡɑːtə/ (US).
- Sõnal can't nõrka vormi pole: /kɑːnt/ (UK), /kænt/ (US). Kiires ameerika kõnes võib lõpus olev t olla väga vaikne, nii et peamine vihje on pikk, rõhuline täishäälik: nõrk /kən/ = can, tugev /kænt/ = can't.
- /w/ sõnades was, were, would: ümardage huuled nagu u jaoks ja avage need kohe; hambad alahuult ei puuduta. /ð/ sõnas the: keeleots hammaste vahel ja hääl kaasa. Lõpus olevad /z/ ja /d/ (was, is, would) olgu helilised.
- Ülakomad kahekordsetes lühivormides: üks iga puuduva osa kohta – I'd've, wouldn't've.
Kuldreegel
Sisusõnad on postid, grammatikasõnad on köis, mis nende vahel lõtvub. Kuulake nõrku ja kiireid helisid – /ə/, /əv/, /tə/, gonna – ja kasutage tugevat vormi siis, kui sõna on rõhuline: lühivastustes, vastanduse jaoks ning abitegusõnade ja eessõnade puhul lause lõpus. Lühendusi öelge vabalt, kuid kirjutage neid ainult väga mitteametlikes sõnumites. Ja pidage meeles: eesti selged täishäälikud on siin takistuseks – laske grammatikasõnadel nõrgaks jääda.
Harjutused
A. Vorm
Kirjutage täisvorm või lühivorm.
-
Mis on "I'd've" täisvorm?
-
Mis on "dunno" täisvorm?
-
Kirjutage täisvorm: Do you wanna come?
-
Kirjutage täisvorm: I've gotta go.
-
Kirjutage lühivorm: should have
-
Kirjutage täisvorm: It'll be cold tomorrow.
B. Tähendus
Veebilehel kuulake iga lauset kõigepealt.
-
Nõrk või tugev? "can" lauses "Yes, I can." …
-
Nõrk või tugev? "him" lauses "I asked him." …object pronouns stay weak at the end
-
Kuulete lühikest nõrka "kn": "I kn come on Friday." Mis sõna see on? …can't is long and stressed
-
Mida tähendab 's lauses "She's got two brothers."? …
-
Milline sõna kannab neutraalses lauses põhirõhku: "I bought a new laptop." …
-
Millised sõnad on vastanduse jaoks rõhulised? "I said Tuesday, not Thursday." …
C. Leidke viga
Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.
-
She's gonna to call you later.
-
We're gonna the beach tomorrow.
-
He wanna play football.
-
I'm gonna miss you.
D. Kontekstis
Kirjutage iga paksus kirjas lühenduse täisvorm.
Leo: Hey, what are you 17gonna do tonight?
Ana: 18Dunno . I'm 19kinda tired. Why?
Leo: Do you 20wanna see a film? It starts at eight.
Ana: OK, but I've 21gotta finish some work first. 22Lemme call you back.
Leo: Sure. I 23hafta cook dinner anyway.
E. Teie kord
Kirjutage ja öelge inglise keeles.
-
Öelge ja kirjutage lause oma plaanide kohta väljendiga "going to". Seejärel kirjutage, kuidas see kõlab vabas kõnes.
-
Kirjutage lühivastus küsimusele "Can you cook?" ja öelge, millist sõna "can" vormi kasutate.
-
Kirjutage lause, mis parandab vale fakti, öelge see valjult ja kirjutage, milliseid sõnu rõhutate.
F. Segakordamine
Korrake eelmiste tundide teemasid.
-
A1-17 Can ja can't inglise keeles: oskama, saama ja võima Täitke lünk: " you drive?" "Yes, I can."
-
A2-03 Be going to: plaanid ja ennustused inglise keeles Look at those clouds! It (rain).
-
A2-20 Must, have to, mustn't ja don't have to: kohustus ja keeld inglise keeles Valige õige vastus: You … bring food — there's plenty here.
Vastused
A. Vorm
- I would have
- I don't know
- Do you want to come?
- I've got to go.
- should've
- It will be cold tomorrow.
B. Tähendus
- strong
- weak
- can
- has
- laptop
- Tuesday and Thursday
C. Leidke viga
- She's gonna call you later. / She's going to call you later.
- We're going to the beach tomorrow.
- He wants to play football.
- ✓ I'm gonna miss you.
D. Kontekstis
- going to
- I don't know
- kind of
- want to
- got to
- Let me
- have to
E. Teie kord
- I'm going to visit my grandmother on Sunday. Relaxed speech: I'm gonna visit my grandmother on Sunday.
- Yes, I can. — strong "can", because it is stressed at the end of a short answer.
- My birthday is in June, not July. — stress on "June" and "July".
F. Segakordamine
- Can
- 's going to rain / is going to rain
- don't have to
