SlowingoGrammatika
A2 35 / 38

So do I, neither do I, me too: kuidas inglise keeles nõustuda ja vastu vaielda

So Do I, Neither Do I, Me Too

Sellel lehel
  1. Eesmärk
  2. Põhiidee
  3. Eesti ja inglise keel
  4. Vorm
  5. Kasutus
  6. Levinud vead
  7. Lõksud eesti keele kõnelejatele
  8. Ärge ajage segi
  9. Õigekiri ja hääldus
  10. Kuldreegel
  11. Harjutused

Eesmärk

Pärast seda tundi oskate vestluses lühidalt nõustuda ja vastu vaielda: So do I, Neither can I, Me too, Me neither, I don't. Oskate näidata huvi lühikese vastusküsimusega (Are you?) ja vastata väljenditega I think so ja I hope not.

Põhiidee

Kas mäletate kaja tunnist A1-03? Lühivastuses ei korrata tervet lauset – korratakse ainult väikest esimest tegusõna: "Are you tired?" "Yes, I am." Sama kaja töötab vestluses, kui nõustute või vaidlete vastu.

Kui sõber ütleb I love pizza, ei vasta te I love pizza, I love pizza too. Te saadate tagasi lühikese kaja, mis on tehtud abitegusõnast (do, does, did, have, can, will…) või sõnast be: So do I.

Kaja hoiab alles esimese lause tegusõna liigi, kuid vorm muutub uue aluse järgi: "She's tired." "So am I." Kui esimeses lauses abitegusõna pole (Present Simple ehk lihtolevik või Past Simple ehk lihtminevik), kasutage sõnu do / does / did.

Nõustumisel alustage sõnaga So (jaatus) või Neither / Nor (eitus) ja pange tegusõna aluse ette. Vastuvaidlemisel kasutage tavalist sõnajärge ja muutke jaatus eituseks või eitus jaatuseks: "I can't swim." "Oh, I can."

Eesti ja inglise keel

Eesti keeles nõustume väga lihtsalt: „Mina ka.“, „Mul ka.“, „Mina ka mitte.“ Need sobivad igale ajavormile ja igale tegusõnale. Inglise keeles on sama lihtsad Me too ja Me neither, kuid neutraalsem kuju So / Neither + abitegusõna + alus nõuab, et valiksite õige abitegusõna: am, do, did, have, can, will. Teine erinevus: eesti „ka“ sobib nii jaatavasse kui ka eitavasse lausesse („mul ka ei ole“), inglise keeles on jaatuses too ja eituses either. Kolmas: eesti „Ma arvan küll“ ja „Loodetavasti mitte“ on inglise keeles püsiväljendid I think so ja I hope not – mitte „et jah“ ega „et mitte“.

Eesti keelInglise keelMis on teisiti?
„Mul on hirmus nälg.“ „Mul ka.“"I'm starving." "So am I."be → am; mitteametlikult ka Me too
„Mulle kontsert väga meeldis.“ „Mulle ka.“"I really enjoyed the concert." "So did I."Past Simple → did
„Ma ei söö liha.“ „Mina ka mitte.“"I don't eat meat." "Neither do I." / "Me neither."neither + jaatav abitegusõna
„Mul ei ole autot.“ „Mul ka ei ole.“"I don't have a car." "I don't either."„ka“ eituses → either, mitte too
„Mulle meeldivad õudusfilmid.“ „Mulle mitte.“"I love horror films." "Oh, I don't."vastuvaidlemine: tavaline sõnajärg
„Ma kolin Rooma.“ „Tõesti?“"I'm moving to Rome." "Are you?"vastusküsimus: abitegusõna + asesõna
„Kas pood on pühapäeviti lahti?“ „Ma arvan küll.“"Is the shop open on Sundays?" "I think so."püsiväljend; mitte I think that yes

Lühidalt: „mina ka“ on So + abitegusõna + I või Me too, „mina ka mitte“ on Neither + abitegusõna + I või Me neither; eitavas lauses on „ka“ either.

Vorm

Nõustumine

Esimene kõnelejaNõustumine (neutraalne)Nõustumine (mitteametlik)
I'm tired. (+)So am I.Me too.
I like jazz. (+)So do I.Me too.
I'm not hungry. (−)Neither am I. / Nor am I.Me neither.
I didn't go. (−)Neither did I. / Nor did I.Me neither.

Vastuvaidlemine – tavaline sõnajärg, vastupidine jaatus või eitus

Esimene kõnelejaVastuvaidlemine
I'm tired.I'm not.
I like jazz.I don't.
I can't swim.I can.
I haven't seen it.I have.

Kaja tegusõna valik

Esimene lauseTegusõna liikKaja
I work at home. (Present Simple)do / doesSo do I. / So does Tom.
I watched it. (Past Simple)didSo did I.
She's cold. (be)be – vastavalt uuele aluseleSo am I. / So are we.
I was late. (be, minevik)was / wereSo was she. / So were we.
I can drive. (modaalverb)canSo can I.
I've been there. (Present Perfect)have / hasSo have I. / So has Ana.
I'll be there. (tulevik)willSo will we.

Too ja either lause lõpus

Jaatus + tooEitus + either
I like it too. / I do too.I don't like it either. / I don't either.

Vastusküsimused – abitegusõna + asesõna; jaatus või eitus nagu väites

VäideVastusküsimus
I'm moving to Rome.Are you?
She works at night.Does she?
We didn't win.Didn't you?

Lühivastused sõnadega think ja hope – püsiväljendid

JaatavEitav
I think so.I don't think so.
I hope so.I hope not.

Kasutus

1So + abitegusõna + alus – nõustumine jaatusega

Kui midagi jaatavat kehtib ka teie (või kellegi teise) kohta, kasutage kuju So + abitegusõna / be + alus.

I'm starving.
Mul on hirmus nälg.
So am I.
Mul ka.
vastus eelmisele reale; eesti keeles „mul ka“, inglise keeles be → am
I really enjoyed the concert.
Mulle kontsert väga meeldis.
So did I.
Mulle ka.
vastus eelmisele reale; Past Simple → did
"I can play chess." "So can my sister."
„Ma oskan malet mängida.“ „Mu õde ka.“
can → can
"I've already seen this film." "So have we."
„Ma olen seda filmi juba näinud.“ „Meie ka.“
have → have
"My brother lives in London." "So does mine."
„Mu vend elab Londonis.“ „Minu oma ka.“
lives → does

2Neither / Nor + abitegusõna + alus – nõustumine eitusega

Kui midagi eitavat kehtib ka teie kohta, kasutage kuju Neither või Nor + abitegusõna + alus. Tegusõna on jaatav, sest neither teeb tähenduse juba eitavaks. Mõlemad on neutraalsed; nor on eriti levinud briti inglise keeles.

I don't eat meat.
Ma ei söö liha.
Neither do I.
Mina ka mitte.
vastus eelmisele reale; neither + jaatav abitegusõna
"I wasn't at the meeting." "Neither was Sarah."
„Mind ei olnud koosolekul.“ „Sarah't ka mitte.“
"We haven't finished yet." "Nor have we."
„Me pole veel lõpetanud.“ „Meie ka mitte.“
"I won't be home for dinner." "Neither will I."
„Ma ei ole õhtusöögi ajaks kodus.“ „Mina ka mitte.“
eesti keeles olevik, inglise keeles will

3Me too ja Me neither – mitteametlik

Vabas vestluses on väga levinud Me too (jaatus) ja Me neither (eitus). Need sobivad iga ajavormiga, nii et abitegusõna pole vaja valida. Mitteametlikus ameerika inglise keeles kuulete ka Me either (= Me neither).

"I need a coffee." "Me too."
„Mul on kohvi vaja.“ „Mul ka.“
I don't understand this question.
Ma ei saa sellest küsimusest aru.
Me neither.
Mina ka mitte.
vastus eelmisele reale; „mina ka mitte“ → me neither
"I couldn't sleep last night." "Me neither."
„Ma ei saanud eile öösel magada.“ „Mina ka mitte.“
"I'm so excited about the trip!" "Me too!"
„Ma ootan reisi nii väga!“ „Mina ka!“

4Vastuvaidlemine – I do. / I don't. / I can.

Kui midagi teie kohta ei kehti, vastake kujuga alus + abitegusõna ja muutke jaatus eituseks või eitus jaatuseks. Sõbralikum kõlab, kui lisate Oh, või Really?

I love horror films.
Mulle meeldivad õudusfilmid väga.
Oh, I don't. They scare me.
Mulle mitte. Need hirmutavad mind.
vastus eelmisele reale
"I didn't like the ending." "Really? I did."
„Mulle lõpp ei meeldinud.“ „Tõesti? Mulle meeldis.“
"I can't cook." "I can. I'll teach you!"
„Ma ei oska süüa teha.“ „Mina oskan. Ma õpetan sulle!“
"I'm not going to the party." "I am. It'll be fun."
„Ma ei lähe peole.“ „Mina lähen. Tuleb lõbus.“

5Too ja either lõpus

Võite nõustuda ka lühikese lausega, mis lõpeb sõnaga too (jaatus) või either (eitus).

"I'm from Manchester." "Oh, I am too!"
„Ma olen pärit Manchesterist.“ „Oi, mina ka!“
"Lisa plays tennis." "Her brother does too."
„Lisa mängib tennist.“ „Tema vend ka.“
"I don't have a car." "I don't either."
„Mul ei ole autot.“ „Mul ka ei ole.“
„ka“ eituses → either, mitte too
"We didn't hear the alarm." "We didn't either."
„Me ei kuulnud äratuskella.“ „Meie ka mitte.“
eituses either

6Vastusküsimused – huvi näitamine

Huvi või üllatuse näitamiseks vastake lühikese küsimusega: abitegusõna / be + asesõna. Tavaliselt jaatav väide → jaatav küsimus, eitav väide → eitav küsimus. Tõusva intonatsiooniga kõlab see huvitatult või üllatunult.

I'm moving to Rome.
Ma kolin Rooma.
Are you? That's amazing!
Tõesti? See on ju suurepärane!
vastus eelmisele reale; „Tõesti?“ → abitegusõna + asesõna
"I've never seen snow." "Haven't you? Really?"
„Ma pole kunagi lund näinud.“ „Kas tõesti? Päriselt?“
eitav väide → eitav küsimus
"Lena speaks five languages." "Does she? Wow."
„Lena räägib viit keelt.“ „Tõesti? Vau.“
"We went to Peru last year." "Did you? How was it?"
„Me käisime eelmisel aastal Peruus.“ „Või nii? Kuidas oli?“

7I think so / I hope so / I don't think so / I hope not

Kui vastate küsimusele oma arvamuse või sooviga, ei pea te tervet lauset kordama. Kasutage neid püsiväljendeid. So asendab mõtet, millele vastate. Sõnaga think on eitus tavaliselt I don't think so. Sõnaga hope on eitus I hope not (mitte I don't hope so). Sõnadest so ja not teiste tegusõnade järel räägime tunnis C1-10.

Is the shop open on Sundays?
Kas pood on pühapäeviti lahti?
I think so.
Ma arvan küll.
vastus eelmisele reale; mitte I think yes
Is Leo coming to the party?
Kas Leo tuleb peole?
I don't think so. He's busy.
Vaevalt. Tal on kiire.
vastus eelmisele reale; eitus think juures
"Will the weather be nice tomorrow?" "I hope so!"
„Kas homme on ilus ilm?“ „Loodetavasti!“
"Is it going to rain at the wedding?" "I hope not!"
„Kas pulmas hakkab sadama?“ „Loodetavasti mitte!“
I hope not, mitte I don't hope so

Levinud vead

❌"I like tea." "So I like."
✅"So do I."
Nõustumine: So + abitegusõna + alus.
❌"I don't like it." "Neither don't I."
✅"Neither do I."
Neither on juba eitav – kasutage jaatavat abitegusõna.
❌"I went to the party." "So do I."
✅"So did I."
Ajavorm peab sobima: minevik → did.
❌"I'm hungry." "So do I."
✅"So am I."
Tegusõna liik peab sobima: be → am.
❌"She's tired." "So is I."
✅"So am I."
Jätke be, kuid sobitage see uue alusega (I → am).
❌"I've been to Rome." "So did I."
✅"So have I."
Present Perfect → have.
❌I don't like coffee too.
✅I don't like coffee either.
Eitus + either.
❌"I don't like it." "Me too."
✅"Me neither."
Eitava lause järel kasutage kuju me neither (USA mitteametlikus keeles ka me either).
❌"Will it rain?" "I don't hope so."
✅"I hope not."
Sõnaga hope on eitus I hope not.
❌"Is she coming?" "I think yes."
✅"I think so."
Sõnade think ja hope järel kasutage sõna so.

Lõksud eesti keele kõnelejatele

1. „Mina ka“ igale ajavormile → alati So do I. Eesti „mina ka“ ja „mul ka“ sobivad ühtmoodi olevikku, minevikku ja tulevikku. Seepärast jääb inglise keeles kergesti külge üks tuttav kuju So do I. Kaja peab aga kordama esimese lause abitegusõna: will → will, can → can.

❌"I'll definitely be at the youth choir rehearsal at the Song Festival Grounds on Saturday morning." "So do I, but I must leave before the lunch break because my daughter has a dance class in Kristiine."
✅"So will I, but I must leave before the lunch break because my daughter has a dance class in Kristiine." või "Me too, but I must leave before the lunch break because my daughter has a dance class in Kristiine."
will → will
❌"My grandmother can still ride her bike to the village shop at eighty-five." "So does mine, and she even fixes the chain herself."
✅"So can mine, and she even fixes the chain herself."
can → can

2. „Mina ka mitte“ → Me also not. Eesti keeles ütleme eitava lause järel „mina ka mitte“ või „mul ka mitte“. Sõna-sõnalt tõlkides tuleb Me also not või Me too not. Inglise keeles on see Me neither või Neither + abitegusõna + alus.

❌"I really don't understand the new parking zones in the Tallinn old town." "Me also not. Last week they gave me a forty-euro fine right next to Viru Gate."
✅"Me neither. Last week they gave me a forty-euro fine right next to Viru Gate." või "Neither do I. Last week they gave me a forty-euro fine right next to Viru Gate."
mina ka mitte → me neither

3. „Ka“ eitavas lauses → too. Eesti „ka“ sobib nii jaatavasse („meil ka oli“) kui ka eitavasse lausesse („meil ka ei olnud“). Inglise keeles muutub too eitavas lauses sõnaks either.

❌Our building in Lasnamae didn't have any hot water on Tuesday, and the houses across the street didn't have any too.
✅Our building in Lasnamae didn't have any hot water on Tuesday, and the houses across the street didn't have any either. või Our building in Lasnamae didn't have any hot water on Tuesday, and neither did the houses across the street.
„ka ei olnud“ → either

4. „Ma arvan, et jah“, „Loodan, et mitte“ → I think that yes, I hope that not. Eesti keeles vastame sageli „Ma arvan, et jah“ või „Loodan, et mitte“. Inglise keeles on need püsiväljendid ilma sõnata that: I think so, I don't think so, I hope so, I hope not.

❌"Will the Christmas concert in St John's Church in Tartu be in English too?" "I think that yes, because half of the choir are exchange students."
✅"I think so, because half of the choir are exchange students."
ma arvan, et jah → I think so
❌"Will there be black ice on the Tallinn–Tartu road tomorrow morning?" "I hope that not, because Mum has an early appointment at the Tartu hospital and I promised to take her."
✅"I hope not, because Mum has an early appointment at the Tartu hospital and I promised to take her."
loodan, et mitte → I hope not

Ärge ajage segi

So do I ja So it is – So + abitegusõna + alus tähendab „mina ka / see kehtib ka kellegi teise kohta“. So + alus + abitegusõna (rõhuga tegusõnal) tähendab „Jah, tõepoolest!“ – märkate midagi üllatusega.

"I play the guitar." "So do I."
„Ma mängin kitarri.“ „Mina ka.“
mina ka
"Look, it's snowing!" "So it is!"
„Vaata, sajab lund!“ „Tõepoolest!“
sul on õigus

nõustumine ja vastuvaidlemine – Nõustumisel on So / Neither + tegusõna + alus. Vastuvaidlemisel on tavaline sõnajärg + vastupidine abitegusõna.

"I don't smoke." "Neither do I."
„Ma ei suitseta.“ „Mina ka mitte.“
nõustumine
"I don't smoke." "I do."
„Ma ei suitseta.“ „Aga mina suitsetan.“
vastuvaidlemine

neither ja either – Neither alustab vastust ja selle järel on jaatav tegusõna. Either on lõpus, eitava tegusõna järel. Eesti keeles on mõlemad „mina ka mitte“.

Neither do I.
Mina ka mitte.
neither alguses
I don't either.
Mina ka mitte.
either lõpus

Sõnade ärajätmist ja abitegusõnade kasutamist kordamise vältimiseks käsitleme põhjalikumalt tunnis C1-10.

Õigekiri ja hääldus

  • Nõustumisel rõhutage alust – see on uus info: So do I. Neither can she.
  • Vastuvaidlemisel rõhutage abitegusõna: "I don't like it." "I do."
  • Vastusküsimus on tavaliselt tõusva intonatsiooniga, siis kõlab see huvitatult: Are you? ↗. Eesti küsimustes langeb hääl lõpus sageli – inglise vastusküsimuses tõstke häält teadlikult. Langeva tooniga näitab vastusküsimus ainult, et kuulate.
  • neither = /ˈnaɪðə/ või /ˈniːðə/ (UK); /ˈniːðər/ või /ˈnaɪðər/ (US). Mõlemad on õiged. either on samamoodi: /ˈaɪðə/ või /ˈiːðə/ (UK); /ˈiːðər/ või /ˈaɪðər/ (US). Häälik /ð/: keeleots hammaste vahele ja hääl juurde – mitte d ega z.
  • nor = /nɔː/ (UK), /nɔːr/ (US) – riimub sõnaga more. Inglise r ei põrise nagu eesti r: keeleots ei puuduta suulage.

Kuldreegel

Korrake abitegusõna (või sõna be), sobitage see uue alusega ja pöörake sõnajärg ümber: So / Neither + tegusõna + alus. Kui esimeses lauses abitegusõna pole, kasutage sõnu do / does / did. „Mina ka mitte“ on Me neither, eituses on „ka“ either.

Harjutused

A. Vorm

Täitke vastused õige sõnaga.

  1. "I'm really tired." "So I."
  2. "I didn't watch the match." "Neither I."
  3. "She can play the drums." "So her brother."
  4. "I've never been to Asia." "Neither I."
  5. "I don't like rain." "Me ."
  6. "Tom works at the weekend." "So Lisa."

B. Tähendus

Vastake juhise järgi.

  1. Nõustuge sõnaga So: "I'll be at the meeting."
  2. Nõustuge sõnaga Neither: "Tom doesn't eat fish." (my sister)
  3. Vaielge vastu: "I like getting up early."
  4. Vaielge vastu: "I can't drive."
  5. Näidake vastusküsimusega huvi: "I've just bought a motorbike."
  6. Vastake väljendiga I hope so või I hope not: "Will it rain on your wedding day?"

C. Leidke viga

Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.

  1. "I love chocolate." "So I love."
  2. "I wasn't there." "Neither wasn't I."
  3. I can't swim too.
  4. "We're going to Spain." "So are we."

D. Kontekstis

Täitke vestluses puuduvad sõnad.

At a café
Mia: I'm so tired today.
Leo: So 17 I. I didn't sleep well.
Mia: Neither 18 I! My neighbours had a party. Anyway, I love this café.
Leo: Oh, I 19. The coffee's terrible!
Mia: Really? I've never had a bad coffee here.
Leo: 20 you? Lucky you. My last one was cold.
Mia: Well, I'm going to order cake. Are you?
Leo: I am 21!

E. Teie kord

Kirjutage inglise keeles oma aus vastus.

  1. Vastake ausalt – nõustuge või vaielge vastu: "I can't stand cold weather."
  2. Vastake ausalt – nõustuge või vaielge vastu: "I went to bed late last night."

F. Segakordamine

Korrake eelmiste tundide teemasid.

  1. A2-28 Used to: endised harjumused ja olukorrad inglise keeles
    "I used to play the piano." "So I!"
  2. A2-31 Good at, afraid of, listen to: omadussõnad ja tegusõnad koos eessõnaga (dependent prepositions)
    "I'm afraid spiders." "So am I!"
  3. A2-30 Bored või boring? -ed- ja -ing-omadussõnad inglise keeles
    "I'm so (bore)." "Me too. Let's go out."
Vastused

A. Vorm

  1. am
  2. did
  3. can
  4. have
  5. neither / either
  6. does

B. Tähendus

  1. So will I.
  2. Neither does my sister. / Nor does my sister.
  3. I don't.
  4. I can.
  5. Have you?
  6. I hope not.

C. Leidke viga

  1. So do I. / Me too.
  2. Neither was I. / Nor was I.
  3. I can't swim either.
  4. ✓ "We're going to Spain." "So are we."

D. Kontekstis

  1. am
  2. did
  3. don't
  4. Haven't
  5. too

E. Teie kord

  1. Neither can I. / Oh, I can. I love winter.
  2. So did I. / I didn't. I was asleep by ten.

F. Segakordamine

  1. did
  2. of
  3. bored
Androidi rakendusÕpi liikvel olles Google Play