Inglise lause sõnajärg: alus, tegusõna ja sihitis (word order)
How an English Sentence Works
Sellel lehel
Eesmärk
Pärast seda tundi tunnete ära inglise keele peamised sõnaliigid ja oskate panna sõnad tavalisse järjekorda: alus + tegusõna + sihitis (Subject + Verb + Object), lõpus koht ja aeg.
Põhiidee
Inglise sõnadel on väga vähe lõppe, mis näitaksid nende rolli lauses. Kuidas siis aru saada, kes mida teeb? Asukoha järgi. Sõna koht lauses ütleb, mis tööd see teeb.
Kujutage inglise lauset ette rongina, mille vagunid on alati kindlas järjekorras. Esimene vagun on alus (subject) – kes või mis tegevust teeb. Teine on tegusõna (verb) – tegevus või olek. Siis tuleb sihitis (object) – keda või mida tegevus puudutab. Ja rongi lõpus on koht ja aeg.
The dogs chase the cats ja The cats chase the dogs koosnevad täpselt samadest sõnadest, kuid lugu on hoopis teine, sest vagunid vahetasid kohta.
Seepärast on inglise sõnajärg range: tavaline väitlause vajab alust ja tegusõna, just selles järjekorras. Isegi kui keegi tegelikult midagi ei „tee“ – It is raining –, paneb inglise keel aluse vagunisse väikese sõna it, et rong oleks terve.
Eesti ja inglise keel
Eesti keeles näitavad sõnade rolli käändelõpud, seepärast võime sõnu üsna vabalt ümber tõsta: „Koer ajab kassi taga“ ja „Kassi ajab koer taga“ tähendavad sama, sest „kassi“ on käändes, mis näitab, et teda aetakse taga. Inglise keeles käändelõppe peaaegu pole ja rolli näitab ainult koht: kui sõnad vahetavad kohta, muutub tähendus.
Teiseks tuleb eesti lauses tegusõna sageli kohe esimese lauseliikme järel: „Pühapäeviti külastan ma vanavanemaid.“ Inglise keeles tuleb ka siis enne alus ja alles seejärel tegusõna. Kolmandaks paneme eesti keeles aja sageli koha ette ja isegi sihitise ette („Loen igal õhtul raamatut“), inglise keeles on tavaline järjekord sihitis, koht, aeg. Ja ilma kohta ütleme „Sajab vihma“ või „On külm“ – eesti keeles pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it, inglise lauses see aga ei puudu.
| Eesti keel | Inglise keel | Mis on teisiti? |
|---|---|---|
| Lapsed armastavad pitsat. | Children love pizza. | alus, tegusõna, sihitis – siin on sama |
| Kassi ajab koer taga. | The dog chases the cat. | eesti keeles näitab rolli kääne; inglise keeles ainult koht |
| Pühapäeviti külastan ma vanavanemaid. | On Sundays I visit my grandparents. | eesti keeles tegusõna enne alust; inglise keeles alus enne tegusõna |
| Õpime igal õhtul raamatukogus. | We study at the library every evening. | eesti keeles sageli aeg enne kohta; inglise keeles koht + aeg |
| Sajab vihma. | It is raining. | eesti keeles pole sõna, mis vastaks sõnale it |
| Kell on kümme. | It's ten o'clock. | eesti keeles alus „kell“, inglise keeles it |
| Kohtume esmaspäeval. | We meet on Monday. | eesti keeles väike algustäht; inglise keeles suur |
Lühidalt: inglise keeles otsustab koht, kes on alus ja kes sihitis; väitlauses tuleb alus enne tegusõna (ka siis, kui lause algab ajaga), koht ja aeg lähevad lõppu ning ilma ja kellaaja lauses on alus it.
Vorm
Sõnaliigid ühe pilguga (parts of speech)
| Sõnaliik | Ülesanne | Näited |
|---|---|---|
| nimisõna (noun) | inimene, koht, asi või mõte | teacher, London, phone, music |
| asesõna (pronoun) | asendab nimisõna | I, you, he, she, it, we, they |
| tegusõna (verb) | tegevus või olek | eat, work, like, be |
| omadussõna (adjective) | kirjeldab nimisõna | big, red, happy, cold |
| määrsõna (adverb) | kirjeldab tegusõna (kuidas, millal, kus…) või omadussõna | slowly, here, today, very |
| eessõna (preposition) | näitab kohta, aega või seost | in, on, at, with, from |
| artikkel (article) | tuleb nimisõna ette | a, an, the |
Eesti keeles on eessõnu vähe – suure osa sellest tööst teevad käändelõpud („laual“, „majas“, „sõbraga“). Artikleid eesti keeles pole üldse.
Tavaline sõnajärg
| Alus | Tegusõna | Sihitis | Koht | Aeg |
|---|---|---|---|---|
| I | drink | coffee | at home | every morning. |
| My brothers | play | football | in the park | on Sundays. |
| We | watch | films | — | at the weekend. |
| They | work | — | in a bank. | — |
- films (UK) / movies (US); at the weekend (UK) / on the weekend (US).
- Igas lauses pole sihitist: They work. We are tired.
- Lõpus on koht enne aega: at home every morning.
- Aja võib panna ka päris lause algusesse: Every morning I drink coffee at home. Ka siis tuleb alus (I) enne tegusõna (drink).
Väitlause vajab alust ja tegusõna
| Mis puudub? | Terve lause |
|---|---|
| Is raining. (alus puudub) | It is raining. |
| My sister a teacher. (tegusõna puudub) | My sister is a teacher. |
Suured algustähed ja kirjavahemärgid
| Reegel | Näide |
|---|---|
| Lause algab suure tähega | The shops open at nine. |
| Sõna I on alati suure tähega | Today I feel great. |
| Inimeste ja kohtade nimed, nädalapäevad, kuud, keeled ja rahvused | Maria, Tokyo, Monday, July, English |
| Väitlause lõpus punkt (.) – ameerika inglise keeles period | We live in Leeds. |
| Küsimuse lõpus küsimärk (?) | Where is the station? |
Sõnade ühendamine: and lisab („ja“), but vastandab („aga“, „kuid“): tea and coffee, We are tired but happy. Neid kahte väikest sõna näete paljudes tundides; põhjalikumalt tunnis A1-29.
Kasutus
1Sõnaliikide äratundmine
Kui kohtate uut sõna, küsige: kas see on asi (nimisõna), tegevus (tegusõna) või kirjeldus (omadussõna)? See aitab panna sõna õigesse kohta.
2Alus + tegusõna + sihitis
Alus on esimene, tegusõna teine, sihitis kolmas. Kui muudate järjekorda, muutub tähendus.
3Koht ja aeg
Koht ja aeg on tavaliselt lause lõpus, järjekorras koht + aeg. Aja võib panna ka päris lause algusesse. Eesti keeles tuleb aeg sageli varem („Laupäeviti kohtun sõpradega linnas“), inglise keeles jääb see lõppu.
4Väitlause vajab alust ja tegusõna
Ka lühikeses väitlauses on mõlemad osad olemas. Ilma, kellaaja ja kauguse puhul pole päris „tegijat“, seepärast kasutab inglise keel sõna it. Sellist „tühja“ sõna it nimetatakse formaalseks aluseks (dummy subject). Eesti keeles ütleme „Sajab“, „On palav“, „Kell on kümme“ ja meil pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it. (Käskudes nagu Sit down. alust ei ole: vt A1-18.)
5Suured algustähed, punkt ja küsimärk
Alustage iga lauset suure tähega. Lõpetage see punkti või küsimärgiga. Suur algustäht on ka sõnal I ja nimedel. Eesti keeles kirjutame nädalapäevad, kuud ja keeled väikese tähega, inglise keeles suurega.
Levinud vead
Lõksud eesti keele kõnelejatele
1. „Igal suvel sõidame Saaremaale“ → Every summer drive we… Eesti lauses tuleb tegusõna sageli kohe esimese lauseliikme järel: „Igal suvel sõidame me…“, „Pärast loengut võtan ma…“. Inglise keeles ei muuda lause algus midagi: kõigepealt alus, siis tegusõna.
2. „Sajab lund“, „Juulis on soe“ → puuduv it. Eesti keeles ütleme „Sajab tihedalt lund“ või „Pärnus on juulis soe“ ja meil pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it. Inglise väitlause vajab alust ka ilma kohta – ka siis, kui lause algab koha või ajaga.
3. „Loen igal hommikul uudiseid“ → aeg tegusõna ja sihitise vahel. Eesti keeles sobib ajamäärus hästi tegusõna ja sihitise vahele: „Isa kontrollib igal õhtul pärast sööki töömeile“. Inglise keeles ei pane tegusõna ja sihitise vahele midagi: sihitis tuleb kohe tegusõna järel, aeg lõppu või päris algusesse.
4. „Meie koera toidab naaber“ → vale tähendus. Eesti keeles näitab kääne, kes keda toidab, nii et sihitis võib olla lause alguses: „Meie koera toidab naaber Jaan“, „Väikevenda aitab Grete“. Kui panete sõnad inglise keeles samasse järjekorda, saate grammatiliselt õige lause, kuid tegijad vahetavad rolli.
Ärge ajage segi
alus ja sihitis – alus teeb tegevust ja tuleb tegusõna ette. Sihitis on see, keda või mida tegevus puudutab, ja tuleb tegusõna järele. Mõni asesõna muudab sihitisena kuju (I → me): vt A1-09.
omadussõna ja määrsõna – omadussõna kirjeldab nimisõna (a quick lunch). Määrsõna kirjeldab tegusõna (eat quickly). Vt A1-10 ja A2-09.
it kui päris alus ja formaalne it – it võib tähendada päris asja või olla tühi alus ilma ja aja kohta.
Õigekiri ja hääldus
- Suur algustäht: I, lause esimene sõna, inimeste, linnade ja riikide nimed, nädalapäevad, kuud, keeled ja rahvused (Monday, July, English, Estonian). Eesti keeles kirjutame „esmaspäev“, „juuli“ ja „eesti keel“ väikese tähega, seepärast tasub siin olla eriti tähelepanelik. Aastaajad on ka inglise keeles tavaliselt väikese tähega: spring, winter.
- Full stop (UK) = period (US). Mõlemad tähendavad punkti väitlause lõpus.
- Punkti ja küsimärgi järele pange üks tühik, ette mitte ühtegi: Where are you?, mitte Where are you ?
- Kõnes on tähtsad sõnad (nimisõnad, põhitegusõnad, omadussõnad) rõhulised – pikemad ja tugevamad. Väikesed sõnad nagu a, the, to ja at on lühikesed ja nõrgad. Lauses We drink coffee at home on tugevad drink, coffee ja home; at kõlab lühidalt, umbes /ət/. Eesti keeles nii nõrka täishäälikut pole, nii et kiputakse hääldama iga sõna ühtviisi selgelt – lubage väikestel sõnadel olla lühikesed.
- Eesti omasõnades on rõhk esimesel silbil. Paljudes inglise sõnades on see mujal: toMORrow, aGO, hoTEL.
Kuldreegel
Tavaline järjekord: alus, tegusõna, sihitis, siis koht, siis aeg. Väitlauses tuleb alus enne tegusõna, ka siis, kui lause algab ajaga. Väitlause vajab alust ja tegusõna – kui päris alust pole (ilm, kellaaeg, kaugus), kasutage sõna it.
Harjutused
A. Vorm
Pange sõnad õigesse järjekorda ja leidke alus või sihitis.
-
Pange sõnad õigesse järjekorda: football / play / my brothers
-
Pange sõnad õigesse järjekorda: at home / every evening / I / dinner / cook
-
Pange sõnad õigesse järjekorda: like / we / your new jacket
-
Pange sõnad õigesse järjekorda: in the park / on Sundays / they / tennis / play
-
Leidke alus: Our new neighbours have two dogs.
-
Leidke sihitis: We check the homework every day.
B. Tähendus
Valige õige vastus.
-
Kes teeb tegevust lauses "The dogs chase the cats"? …
-
Milline lause ütleb, et helistavad Lucy ja Mia?
-
Kas sõna "it" lauses "It is raining" tähendab päris asja? …
-
Mis sõnaliik on "happy" väljendis "a happy child"? …
-
Mis sõnaliik on "slowly" lauses "We walk slowly"? …
-
Milline sõna algab alati suure tähega? …
C. Leidke viga
Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.
-
Is very cold today.
-
I every day read the news.
-
My sister a teacher.
-
We meet every Saturday our friends.
-
We like pizza very much.
D. Kontekstis
Valige igasse lünka õige variant.
18 (I live / Live I) in a small house with my sister. She 19 (a teacher / is a teacher), and I am a nurse. We start work early on Mondays. 20 (Is / It is) cold in the morning, so we drink 21 (coffee hot / hot coffee). We meet our friends 22 (in town on Saturdays / on Saturdays in town). 23 (We love / Love) our weekends!
E. Teie kord
Kirjutage inglise keeles oma nädalast ja tänasest ilmast.
-
Kirjutage kaks lauset sellest, mida te teete. Kasutage järjekorda alus + tegusõna + sihitis ning lisage koht ja aeg.
-
Kirjutage üks lause tänase ilma kohta. Alustage sõnaga It.
Vastused
A. Vorm
- My brothers play football.
- I cook dinner at home every evening. / Every evening I cook dinner at home. / Every evening, I cook dinner at home.
- We like your new jacket.
- They play tennis in the park on Sundays. / On Sundays they play tennis in the park. / On Sundays, they play tennis in the park.
- Our new neighbours
- the homework
B. Tähendus
- the dogs
- Lucy and Mia call their parents.
- no
- adjective
- adverb
- Monday
C. Leidke viga
- It is very cold today. / It's very cold today.
- I read the news every day. / Every day I read the news. / Every day, I read the news.
- My sister is a teacher. / My sister's a teacher.
- We meet our friends every Saturday. / Every Saturday we meet our friends. / Every Saturday, we meet our friends.
- ✓ We like pizza very much.
D. Kontekstis
- I live
- is a teacher
- It is
- hot coffee
- in town on Saturdays
- We love
E. Teie kord
- I drink tea at home every morning. We play tennis in the park on Saturdays.
- It is sunny today.
