SlowingoGrammatika
A1 1 / 32

Inglise lause sõnajärg: alus, tegusõna ja sihitis (word order)

How an English Sentence Works

Sellel lehel
  1. Eesmärk
  2. Põhiidee
  3. Eesti ja inglise keel
  4. Vorm
  5. Kasutus
  6. Levinud vead
  7. Lõksud eesti keele kõnelejatele
  8. Ärge ajage segi
  9. Õigekiri ja hääldus
  10. Kuldreegel
  11. Harjutused

Eesmärk

Pärast seda tundi tunnete ära inglise keele peamised sõnaliigid ja oskate panna sõnad tavalisse järjekorda: alus + tegusõna + sihitis (Subject + Verb + Object), lõpus koht ja aeg.

Põhiidee

Inglise sõnadel on väga vähe lõppe, mis näitaksid nende rolli lauses. Kuidas siis aru saada, kes mida teeb? Asukoha järgi. Sõna koht lauses ütleb, mis tööd see teeb.

Kujutage inglise lauset ette rongina, mille vagunid on alati kindlas järjekorras. Esimene vagun on alus (subject) – kes või mis tegevust teeb. Teine on tegusõna (verb) – tegevus või olek. Siis tuleb sihitis (object) – keda või mida tegevus puudutab. Ja rongi lõpus on koht ja aeg.

The dogs chase the cats ja The cats chase the dogs koosnevad täpselt samadest sõnadest, kuid lugu on hoopis teine, sest vagunid vahetasid kohta.

Seepärast on inglise sõnajärg range: tavaline väitlause vajab alust ja tegusõna, just selles järjekorras. Isegi kui keegi tegelikult midagi ei „tee“ – It is raining –, paneb inglise keel aluse vagunisse väikese sõna it, et rong oleks terve.

Eesti ja inglise keel

Eesti keeles näitavad sõnade rolli käändelõpud, seepärast võime sõnu üsna vabalt ümber tõsta: „Koer ajab kassi taga“ ja „Kassi ajab koer taga“ tähendavad sama, sest „kassi“ on käändes, mis näitab, et teda aetakse taga. Inglise keeles käändelõppe peaaegu pole ja rolli näitab ainult koht: kui sõnad vahetavad kohta, muutub tähendus.

Teiseks tuleb eesti lauses tegusõna sageli kohe esimese lauseliikme järel: „Pühapäeviti külastan ma vanavanemaid.“ Inglise keeles tuleb ka siis enne alus ja alles seejärel tegusõna. Kolmandaks paneme eesti keeles aja sageli koha ette ja isegi sihitise ette („Loen igal õhtul raamatut“), inglise keeles on tavaline järjekord sihitis, koht, aeg. Ja ilma kohta ütleme „Sajab vihma“ või „On külm“ – eesti keeles pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it, inglise lauses see aga ei puudu.

Eesti keelInglise keelMis on teisiti?
Lapsed armastavad pitsat.Children love pizza.alus, tegusõna, sihitis – siin on sama
Kassi ajab koer taga.The dog chases the cat.eesti keeles näitab rolli kääne; inglise keeles ainult koht
Pühapäeviti külastan ma vanavanemaid.On Sundays I visit my grandparents.eesti keeles tegusõna enne alust; inglise keeles alus enne tegusõna
Õpime igal õhtul raamatukogus.We study at the library every evening.eesti keeles sageli aeg enne kohta; inglise keeles koht + aeg
Sajab vihma.It is raining.eesti keeles pole sõna, mis vastaks sõnale it
Kell on kümme.It's ten o'clock.eesti keeles alus „kell“, inglise keeles it
Kohtume esmaspäeval.We meet on Monday.eesti keeles väike algustäht; inglise keeles suur

Lühidalt: inglise keeles otsustab koht, kes on alus ja kes sihitis; väitlauses tuleb alus enne tegusõna (ka siis, kui lause algab ajaga), koht ja aeg lähevad lõppu ning ilma ja kellaaja lauses on alus it.

Vorm

Sõnaliigid ühe pilguga (parts of speech)

SõnaliikÜlesanneNäited
nimisõna (noun)inimene, koht, asi või mõteteacher, London, phone, music
asesõna (pronoun)asendab nimisõnaI, you, he, she, it, we, they
tegusõna (verb)tegevus või olekeat, work, like, be
omadussõna (adjective)kirjeldab nimisõnabig, red, happy, cold
määrsõna (adverb)kirjeldab tegusõna (kuidas, millal, kus…) või omadussõnaslowly, here, today, very
eessõna (preposition)näitab kohta, aega või seostin, on, at, with, from
artikkel (article)tuleb nimisõna ettea, an, the

Eesti keeles on eessõnu vähe – suure osa sellest tööst teevad käändelõpud („laual“, „majas“, „sõbraga“). Artikleid eesti keeles pole üldse.

Tavaline sõnajärg

AlusTegusõnaSihitisKohtAeg
Idrinkcoffeeat homeevery morning.
My brothersplayfootballin the parkon Sundays.
Wewatchfilms—at the weekend.
Theywork—in a bank.—
  • films (UK) / movies (US); at the weekend (UK) / on the weekend (US).
  • Igas lauses pole sihitist: They work. We are tired.
  • Lõpus on koht enne aega: at home every morning.
  • Aja võib panna ka päris lause algusesse: Every morning I drink coffee at home. Ka siis tuleb alus (I) enne tegusõna (drink).

Väitlause vajab alust ja tegusõna

Mis puudub?Terve lause
Is raining. (alus puudub)It is raining.
My sister a teacher. (tegusõna puudub)My sister is a teacher.

Suured algustähed ja kirjavahemärgid

ReegelNäide
Lause algab suure tähegaThe shops open at nine.
Sõna I on alati suure tähegaToday I feel great.
Inimeste ja kohtade nimed, nädalapäevad, kuud, keeled ja rahvusedMaria, Tokyo, Monday, July, English
Väitlause lõpus punkt (.) – ameerika inglise keeles periodWe live in Leeds.
Küsimuse lõpus küsimärk (?)Where is the station?

Sõnade ühendamine: and lisab („ja“), but vastandab („aga“, „kuid“): tea and coffee, We are tired but happy. Neid kahte väikest sõna näete paljudes tundides; põhjalikumalt tunnis A1-29.

Kasutus

1Sõnaliikide äratundmine

Kui kohtate uut sõna, küsige: kas see on asi (nimisõna), tegevus (tegusõna) või kirjeldus (omadussõna)? See aitab panna sõna õigesse kohta.

Children love pizza.
Lapsed armastavad pitsat.
nimisõna – tegusõna – nimisõna
We have a small car.
Meil on väike auto.
omadussõna small nimisõna ees
I speak slowly.
Räägin aeglaselt.
määrsõna slowly tegusõna järel
My keys are on the table.
Mu võtmed on laual.
eesti „-l“ → eessõna on + the + nimisõna
They live in an old house.
Nad elavad vanas majas.
artikkel + omadussõna + nimisõna; eesti „-s“ → in

2Alus + tegusõna + sihitis

Alus on esimene, tegusõna teine, sihitis kolmas. Kui muudate järjekorda, muutub tähendus.

Anna and Tom call their parents.
Anna ja Tom helistavad oma vanematele.
helistavad Anna ja Tom
Their parents call Anna and Tom.
Vanemad helistavad Annale ja Tomile.
uus järjekord, uus tähendus
I like your jacket.
Sinu jakk meeldib mulle.
eesti keeles on alus „jakk“; inglise keeles alus I + like
We need a new laptop.
Meil on vaja uut sülearvutit.
eesti „meil on vaja“; inglise keeles alus we + tegusõna need
My parents cook dinner.
Mu vanemad teevad õhtusööki.

3Koht ja aeg

Koht ja aeg on tavaliselt lause lõpus, järjekorras koht + aeg. Aja võib panna ka päris lause algusesse. Eesti keeles tuleb aeg sageli varem („Laupäeviti kohtun sõpradega linnas“), inglise keeles jääb see lõppu.

I meet my friends in town on Saturdays.
Laupäeviti kohtun sõpradega linnas.
inglise keeles koht (in town) enne aega (on Saturdays)
We study at the library every evening.
Õpime igal õhtul raamatukogus.
eesti keeles aeg enne kohta, inglise keeles vastupidi
They have lunch at work at one o'clock.
Nad söövad kell üks tööl lõunat.
at work (koht) enne at one o'clock (aeg)
I eat breakfast in the kitchen.
Söön hommikusööki köögis.
ainult koht
On Sundays I visit my grandparents.
Pühapäeviti külastan vanavanemaid.
aeg alguses; inglise keeles ka siis I enne tegusõna visit

4Väitlause vajab alust ja tegusõna

Ka lühikeses väitlauses on mõlemad osad olemas. Ilma, kellaaja ja kauguse puhul pole päris „tegijat“, seepärast kasutab inglise keel sõna it. Sellist „tühja“ sõna it nimetatakse formaalseks aluseks (dummy subject). Eesti keeles ütleme „Sajab“, „On palav“, „Kell on kümme“ ja meil pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it. (Käskudes nagu Sit down. alust ei ole: vt A1-18.)

It is raining.
Sajab vihma.
eesti keeles pole sõna, mis vastaks sõnale it
It's very hot today.
Täna on väga palav.
It's ten o'clock.
Kell on kümme.
eesti keeles alus „kell“, inglise keeles it
It is a long way to the airport.
Lennujaamani on pikk maa.
kaugus → it
I'm hungry.
Mul on kõht tühi.
alus I + tegusõna am (I'm = I am); vt A1-02

5Suured algustähed, punkt ja küsimärk

Alustage iga lauset suure tähega. Lõpetage see punkti või küsimärgiga. Suur algustäht on ka sõnal I ja nimedel. Eesti keeles kirjutame nädalapäevad, kuud ja keeled väikese tähega, inglise keeles suurega.

My friend Carlos lives in Mexico City.
Mu sõber Carlos elab México linnas.
lives: vt A1-12
Our holidays start in August.
Meie puhkus algab augustis.
August suure tähega; holidays (UK), vacation (US)
Is this your bag?
Kas see on sinu kott?
küsimuse lõpus küsimärk
Every Friday I go to the gym.
Igal reedel käin jõusaalis.
Friday suure tähega; eesti keeles tegusõna aja järel, inglise keeles I go

Levinud vead

❌Is raining.
✅It is raining.
Inglise lause vajab alust; kasutage formaalset alust it.
❌I every day drink coffee.
✅I drink coffee every day.
Ajamäärus nagu every day käib lause lõppu (või algusesse), mitte aluse ja tegusõna vahele.
❌We like very much music.
✅We like music very much.
Ärge pange very much tegusõna ja sihitise vahele.
❌My brother a doctor.
✅My brother is a doctor.
Väitlause vajab tegusõna.
❌i live in rome.
✅I live in Rome.
Suur täht sõnal I ja kohanimedel.
❌We meet on monday.
✅We meet on Monday.
Nädalapäevad ja kuud kirjutatakse suure tähega.
⚠️I go every morning to the gym.
✅I go to the gym every morning.
Grammatiliselt õige, kuid see ei ole tavaline järjekord: koht tuleb enne aega.
⚠️Coffee I like.
✅I like coffee.
Grammatiliselt õige, kuid see ei ole tavaline järjekord. Nii öeldakse ainult vastanduse puhul (Coffee I like; tea I don't.): vt C1-06.

Lõksud eesti keele kõnelejatele

1. „Igal suvel sõidame Saaremaale“ → Every summer drive we… Eesti lauses tuleb tegusõna sageli kohe esimese lauseliikme järel: „Igal suvel sõidame me…“, „Pärast loengut võtan ma…“. Inglise keeles ei muuda lause algus midagi: kõigepealt alus, siis tegusõna.

❌Every summer drive we to Saaremaa and stay at my aunt's farm near Kuressaare.
✅Every summer we drive to Saaremaa and stay at my aunt's farm near Kuressaare.
Ajamääruse järel tuleb alus we, siis tegusõna.
❌After the lecture in Tartu take I the evening bus home to Viljandi.
✅After the lecture in Tartu I take the evening bus home to Viljandi.
Alus I enne tegusõna take.

2. „Sajab lund“, „Juulis on soe“ → puuduv it. Eesti keeles ütleme „Sajab tihedalt lund“ või „Pärnus on juulis soe“ ja meil pole sõna, mis vastaks inglise sõnale it. Inglise väitlause vajab alust ka ilma kohta – ka siis, kui lause algab koha või ajaga.

❌Take the bus today, Rasmus: snows heavily, and the cycle path to school is not cleared yet.
✅Take the bus today, Rasmus: it's snowing heavily, and the cycle path to school is not cleared yet. või Take the bus today, Rasmus: it is snowing heavily, and the cycle path to school is not cleared yet.
Ilmast rääkides on alus it.
❌In Parnu in July is usually warm enough for the beach until late in the evening.
✅In Parnu in July it is usually warm enough for the beach until late in the evening. või In Parnu in July it's usually warm enough for the beach until late in the evening.
Koht ja aeg ei ole alus; alus on it.

3. „Loen igal hommikul uudiseid“ → aeg tegusõna ja sihitise vahel. Eesti keeles sobib ajamäärus hästi tegusõna ja sihitise vahele: „Isa kontrollib igal õhtul pärast sööki töömeile“. Inglise keeles ei pane tegusõna ja sihitise vahele midagi: sihitis tuleb kohe tegusõna järel, aeg lõppu või päris algusesse.

❌My father checks every evening after dinner his emails from work.
✅My father checks his emails from work every evening after dinner. või Every evening after dinner my father checks his emails from work.
Sihitis kohe tegusõna järel.
❌Grandma fills every September three wooden barrels with sauerkraut in her cellar near Tartu.
✅Grandma fills three wooden barrels with sauerkraut in her cellar near Tartu every September. või Every September Grandma fills three wooden barrels with sauerkraut in her cellar near Tartu.
Aeg lõppu või algusesse.

4. „Meie koera toidab naaber“ → vale tähendus. Eesti keeles näitab kääne, kes keda toidab, nii et sihitis võib olla lause alguses: „Meie koera toidab naaber Jaan“, „Väikevenda aitab Grete“. Kui panete sõnad inglise keeles samasse järjekorda, saate grammatiliselt õige lause, kuid tegijad vahetavad rolli.

⚠️When we are away on holiday, our dog feeds our neighbour Jaan.
✅When we are away on holiday, our neighbour Jaan feeds our dog.
Grammatiliselt õige, kuid nüüd toidab koer naabrit.
⚠️In the evenings, my little brother helps Grete with her maths homework.
✅In the evenings, Grete helps my little brother with his maths homework.
Grammatiliselt õige, kuid tähendus on vastupidine: esimene nimisõna on tegija.

Ärge ajage segi

alus ja sihitis – alus teeb tegevust ja tuleb tegusõna ette. Sihitis on see, keda või mida tegevus puudutab, ja tuleb tegusõna järele. Mõni asesõna muudab sihitisena kuju (I → me): vt A1-09.

The boys help the girls.
Poisid aitavad tüdrukuid.
aitavad poisid
The girls help the boys.
Tüdrukud aitavad poisse.
nüüd aitavad tüdrukud

omadussõna ja määrsõna – omadussõna kirjeldab nimisõna (a quick lunch). Määrsõna kirjeldab tegusõna (eat quickly). Vt A1-10 ja A2-09.

You are a careful driver.
Sa oled hoolikas juht.
omadussõna + nimisõna
You drive carefully.
Sa sõidad hoolikalt.
tegusõna + määrsõna

it kui päris alus ja formaalne it – it võib tähendada päris asja või olla tühi alus ilma ja aja kohta.

"Where's my phone?" "It's in your bag."
„Kus mu telefon on?“ „See on sinu kotis.“
it = telefon
It's cold outside.
Väljas on külm.
it ei tähenda midagi kindlat

Õigekiri ja hääldus

  • Suur algustäht: I, lause esimene sõna, inimeste, linnade ja riikide nimed, nädalapäevad, kuud, keeled ja rahvused (Monday, July, English, Estonian). Eesti keeles kirjutame „esmaspäev“, „juuli“ ja „eesti keel“ väikese tähega, seepärast tasub siin olla eriti tähelepanelik. Aastaajad on ka inglise keeles tavaliselt väikese tähega: spring, winter.
  • Full stop (UK) = period (US). Mõlemad tähendavad punkti väitlause lõpus.
  • Punkti ja küsimärgi järele pange üks tühik, ette mitte ühtegi: Where are you?, mitte Where are you ?
  • Kõnes on tähtsad sõnad (nimisõnad, põhitegusõnad, omadussõnad) rõhulised – pikemad ja tugevamad. Väikesed sõnad nagu a, the, to ja at on lühikesed ja nõrgad. Lauses We drink coffee at home on tugevad drink, coffee ja home; at kõlab lühidalt, umbes /ət/. Eesti keeles nii nõrka täishäälikut pole, nii et kiputakse hääldama iga sõna ühtviisi selgelt – lubage väikestel sõnadel olla lühikesed.
  • Eesti omasõnades on rõhk esimesel silbil. Paljudes inglise sõnades on see mujal: toMORrow, aGO, hoTEL.

Kuldreegel

Tavaline järjekord: alus, tegusõna, sihitis, siis koht, siis aeg. Väitlauses tuleb alus enne tegusõna, ka siis, kui lause algab ajaga. Väitlause vajab alust ja tegusõna – kui päris alust pole (ilm, kellaaeg, kaugus), kasutage sõna it.

Harjutused

A. Vorm

Pange sõnad õigesse järjekorda ja leidke alus või sihitis.

  1. Pange sõnad õigesse järjekorda: football / play / my brothers
  2. Pange sõnad õigesse järjekorda: at home / every evening / I / dinner / cook
  3. Pange sõnad õigesse järjekorda: like / we / your new jacket
  4. Pange sõnad õigesse järjekorda: in the park / on Sundays / they / tennis / play
  5. Leidke alus: Our new neighbours have two dogs.
  6. Leidke sihitis: We check the homework every day.

B. Tähendus

Valige õige vastus.

  1. Kes teeb tegevust lauses "The dogs chase the cats"? …
  2. Milline lause ütleb, et helistavad Lucy ja Mia?
  3. Kas sõna "it" lauses "It is raining" tähendab päris asja? …
  4. Mis sõnaliik on "happy" väljendis "a happy child"? …
  5. Mis sõnaliik on "slowly" lauses "We walk slowly"? …
  6. Milline sõna algab alati suure tähega? …

C. Leidke viga

Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.

  1. Is very cold today.
  2. I every day read the news.
  3. My sister a teacher.
  4. We meet every Saturday our friends.
  5. We like pizza very much.

D. Kontekstis

Valige igasse lünka õige variant.

My week
18 (I live / Live I) in a small house with my sister. She 19 (a teacher / is a teacher), and I am a nurse. We start work early on Mondays. 20 (Is / It is) cold in the morning, so we drink 21 (coffee hot / hot coffee). We meet our friends 22 (in town on Saturdays / on Saturdays in town). 23 (We love / Love) our weekends!

E. Teie kord

Kirjutage inglise keeles oma nädalast ja tänasest ilmast.

  1. Kirjutage kaks lauset sellest, mida te teete. Kasutage järjekorda alus + tegusõna + sihitis ning lisage koht ja aeg.
  2. Kirjutage üks lause tänase ilma kohta. Alustage sõnaga It.
Vastused

A. Vorm

  1. My brothers play football.
  2. I cook dinner at home every evening. / Every evening I cook dinner at home. / Every evening, I cook dinner at home.
  3. We like your new jacket.
  4. They play tennis in the park on Sundays. / On Sundays they play tennis in the park. / On Sundays, they play tennis in the park.
  5. Our new neighbours
  6. the homework

B. Tähendus

  1. the dogs
  2. Lucy and Mia call their parents.
  3. no
  4. adjective
  5. adverb
  6. Monday

C. Leidke viga

  1. It is very cold today. / It's very cold today.
  2. I read the news every day. / Every day I read the news. / Every day, I read the news.
  3. My sister is a teacher. / My sister's a teacher.
  4. We meet our friends every Saturday. / Every Saturday we meet our friends. / Every Saturday, we meet our friends.
  5. ✓ We like pizza very much.

D. Kontekstis

  1. I live
  2. is a teacher
  3. It is
  4. hot coffee
  5. in town on Saturdays
  6. We love

E. Teie kord

  1. I drink tea at home every morning. We play tennis in the park on Saturdays.
  2. It is sunny today.
Androidi rakendusÕpi liikvel olles Google Play