SlowingoGrammatika
B2 17 / 30

Regret, mean, go on, need, like: -ing või to inglise keeles

Regret, Mean, Go On, Need, Like

Sellel lehel
  1. Eesmärk
  2. Põhiidee
  3. Eesti ja inglise keel
  4. Vorm
  5. Kasutus
  6. Levinud vead
  7. Lõksud eesti keele kõnelejatele
  8. Ärge ajage segi
  9. Õigekiri ja hääldus
  10. Kuldreegel
  11. Harjutused

Eesmärk

Pärast seda tundi oskate valida tegusõnade regret, mean, go on, need ja like järel -ing-vormi või sõna to ning tunnete ära vahe lausete I saw her cross ja I saw her crossing vahel.

Põhiidee

Tunnis B2-15 kohtasite nelja tegusõna, mille tähendus muutub sõltuvalt sellest, kas järel on -ing või to. See tund lisab veel viis ja sama nool tundidest A1-25 selgitab enamikku neist.

To osutab ette: halvale uudisele, mida kohe edastate (regret to tell you), kavatsusele (mean to), järgmisele sammule (go on to). -ing vaatab teole endale: millelegi, mida juba tegite (regret saying), sellele, mida olukord endaga kaasa toob (means moving), tegevusele, mis lihtsalt jätkub (go on talking).

Kaht tegusõna kordame siin ainult lühidalt. Sõna need järel on -ing-vormil passiivne tähendus (The car needs washing), nagu õppisite tunnis B2-13. Sõna like puhul on vahe väike: to räägib sageli harjumusest, mille olete ise valinud, ja would like (= tahaksin) saab alati sõna to.

Eesti ja inglise keel

Eesti keeles teevad need vahed sageli eri sõnad. „Tähendab“ ja „kavatsesin / ei tahtnud“ on inglise keeles mõlemad mean: would mean moving (tooks kaasa kolimise) ja didn't mean to wake you (ei tahtnud äratada). Lisaks on eesti „mõtlema“ nii think kui ka mean: „Mida sa sellega mõtled?“ on What do you mean?, mitte think.

„Jätkas rääkimist“ ja „hakkas seejärel selgitama“ on inglise keeles mõlemad go on: went on talking (sama tegevus) ja went on to explain (uus samm). „Kahetsen, et ütlesin“ on regret saying; ametlik „kahjuks peame teatama“ on regret to inform.

Kaks head uudist. Eesti „see tähendaks kolimist“ on sama kujuga nagu would mean moving: tegevusnimisõna, mitte „et“-lause. Ja „Nägin teda bussipeatuses ootamas“ – „-mas“-vorm – vastab täpselt kujule I saw her waiting. Terve teo kohta ütleme eesti keeles aga sageli „kuidas“-lausega („nägin, kuidas ta taksosse istus“), inglise keeles on see lihtsalt I saw her get into a taxi – ilma sõnata how.

Ja veel: eesti viisakas kutse „Kas sulle meeldiks…?“ on tingivas kõneviisis. Inglise keeles on see Would you like…?, mitte Do you like…?

Eesti keelInglise keelMis on teisiti?
Uus töö tähendaks kolimist teise linna.Taking the new job would mean moving to another city.„tähendama“ → mean + -ing – siin on sama
Vabandust, ma ei tahtnud sind üles äratada.Sorry, I didn't mean to wake you up.kavatsus → mean to
Kahjuks peame teatama, et teie avaldust ei rahuldatud.We regret to inform you that your application has been unsuccessful.ametlik halb uudis → regret to
Ta jätkas rääkimist ka siis, kui muusika algas.She went on talking even after the music started.sama tegevus → go on + -ing
Ta alustas kelnerina ja avas hiljem kolm restorani.He started as a waiter and went on to open three restaurants.järgmine samm → go on to
Nägin teda bussipeatuses ootamas.I saw her waiting at the bus stop.„-mas“ → -ing – siin on sama
Nägin, kuidas ta taksosse istus.I saw her get into a taxi.„kuidas“-lause → isik + põhivorm
Kas sulle meeldiks meiega tulla?Would you like to come with us?tingiv kõneviis → would like to

Lühidalt: „tähendab“ on mean + -ing, „ei tahtnud“ on didn't mean to, „jätkas“ on go on + -ing, „hiljem hakkas / seejärel tegi“ on go on to; „nägin, kuidas ta tegi“ on saw him do.

Vorm

Tegusõna+ -ing+ to-infinitiiv
regretkahetseda midagi, mida tegiteametlik: kahetseda halba uudist, mida praegu edastate (regret to inform / tell / say / announce)
meanendaga kaasa tuua; tagajärjena tähendadakavatseda
go onjätkata sama tegevustteha järgmise sammuna midagi uut
need(alus on asi) passiivne tähendus: needs cleaning = needs to be cleaned(alus on inimene) on vaja teha
likenautida (vt A1-25)sageli: valida harjumuseks; pidada heaks mõtteks

Would like (= tahaksin) järel tuleb to: Would you like to come?

Tajutegusõnad (eelvaade tunnist C1-18)

MusterTähendusNäide
see / hear + sihitis + põhivormterve tegu algusest lõpuniI saw him cross the road.
see / hear + sihitis + -ingosa pooleliolevast teostI saw him crossing the road.

Kasutus

1Regret to – halb uudis praegu (ja lühike kordamine: regret + -ing)

Regret + to on ametlik ja seda kasutatakse peaaegu ainult sõnadega inform, tell, say ja announce, et edastada halb uudis praegu. Lühike kordamine: regret + -ing = kahetseda midagi minevikus; mineviku kahetsust õppisite tunnis B2-04.

I regret not studying harder at school.
Kahetsen, et ma koolis rohkem ei õppinud.
kordamine: tegu minevikus, vt B2-04
We regret to inform you that your application has been unsuccessful.
Kahjuks peame teatama, et teie avaldust ei rahuldatud.
ametlik kiri
The airline regrets to announce that flight 207 has been cancelled.
Lennufirma teatab kahetsusega, et lend 207 on tühistatud.
I regret to say that I won't be able to attend.
Kahjuks pean ütlema, et ma ei saa osaleda.

2Mean + -ing või to

Mean + -ing = endaga kaasa tuua, tagajärjena tähendada. Mean + to = kavatseda, plaanida. Väga sage on I've been meaning to… – millegi kohta, mida olete juba ammu kavatsenud teha, kuid pole veel teinud. Eesti keeles on siin kaks eri tegusõna: „tähendama“ ja „kavatsema“ (või „tahtma“).

Taking the new job would mean moving to another city.
Uue töö vastuvõtmine tähendaks kolimist teise linna.
toob kaasa
Saving money often means saying no to things you want.
Raha kokkuhoid tähendab sageli seda, et tuleb öelda ei asjadele, mida tahaksid.
Sorry, I didn't mean to wake you up.
Vabandust, ma ei tahtnud sind üles äratada.
kavatsus; „ei tahtnud“ → didn't mean to
I meant to buy milk, but I forgot.
Mul oli plaanis piima osta, aga ma unustasin.
I've been meaning to call you for weeks.
Olen juba nädalaid kavatsenud sulle helistada.
kavatsus, ikka veel tegemata; eesti täisminevik, inglise kestev täisminevik

3Go on + -ing või to

Go on + -ing = jätkata sama tegevust, sageli kaua. Go on + to = minna edasi järgmise asja juurde: uue teema või elu hilisema etapi juurde. Eesti keeles on esimene „jätkama“, teine sageli „seejärel“, „hiljem“ või „edasi“.

She went on talking even after the music started.
Ta jätkas rääkimist ka siis, kui muusika juba algas.
sama tegevus jätkus
If you go on eating like that, you'll feel sick.
Kui sa nii edasi sööd, hakkab sul paha.
After the introduction, the speaker went on to explain the main results.
Pärast sissejuhatust asus esineja selgitama peamisi tulemusi.
järgmine teema
He started as a waiter and went on to open three restaurants.
Ta alustas kelnerina ja avas hiljem kolm restorani.
hilisem eluetapp

4Need + -ing või to (lühike kordamine tunnist B2-13)

Kui alus on asi, on kujul need + -ing passiivne tähendus, nagu need to be done. Kui alus on inimene, on kuju need + to. Täpsem selgitus on tunnis B2-13. Eesti „vajab pesemist“ on sama kujuga.

The car needs washing.
Auto vajab pesemist.
= needs to be washed
These shirts need to be ironed.
Need särgid tuleb ära triikida.
sama tähendus
I need to wash the car.
Mul on vaja auto ära pesta.
alus on inimene: need to

5Like to (harjumus, valik) ja would like to

Like + -ing või to naudingu tähenduses on tundides A1-25 ja A2-25; tavaliselt pole suurt vahet. Uus on see, et like + to võib tähendada „valin nii teha, pean seda mõistlikuks“ – isegi kui see pole lõbus. Would like (= tahaksin) saab sõna to. Would like + -ing on olemas, kuid see tähendab „kas teile meeldiks“ kujuteldavas olukorras.

I like to pay my bills on time.
Mulle meeldib arved õigel ajal ära maksta.
harjumus, mille olen valinud, mitte tingimata lõbus
I like to get to the airport early, just in case.
Ma eelistan igaks juhuks varakult lennujaama jõuda.
Would you like to come with us?
Kas sa tahaksid meiega kaasa tulla?
tahtmine: would like + to
Would you like living in the countryside?
Kas sulle meeldiks maal elada?
kas see meeldiks teile, kui elaksite seal?

6See / hear + sihitis + põhivorm või -ing (eelvaade)

Tajutegusõnade järel näitab põhivorm tervet tegu algusest lõpuni. -ing-vorm näitab osa teost, mis oli parajasti pooleli. Kummaski mustris pole sõna to. Seda arendame edasi tunnis C1-18. Eesti „-mas“-vorm („nägin teda ootamas“) vastab -ing-vormile; terve teo kohta ütleme sageli „kuidas“-lausega.

I saw her get into a taxi.
Nägin, kuidas ta taksosse istus.
terve tegu
I saw her waiting at the bus stop.
Nägin teda bussipeatuses ootamas.
oli pooleli, kui teda nägin
We heard someone shouting outside.
Kuulsime kedagi õues karjumas.
osa sellest; „-mas“ → -ing
I heard the front door close.
Kuulsin, kuidas välisuks sulgus.
terve lühike tegu

Levinud vead

❌I didn't mean hurting you.
✅I didn't mean to hurt you.
Kavatsus → mean to.
❌I'd like going home now.
✅I'd like to go home now.
would like (= tahaksin) + to.
❌The windows need clean.
✅The windows need cleaning. või The windows need to be cleaned.
need + -ing või need to be + mineviku kesksõna.
❌After the introduction, she went on to explaining the results.
✅After the introduction, she went on to explain the results.
go on to + põhivorm.
❌I saw him to leave the building.
✅I saw him leave the building. või I saw him leaving the building.
see + sihitis järel ei tule to.
⚠️We regret informing you that the course is full.
✅We regret to inform you that the course is full.
Grammatiliselt õige, kuid regret informing tähendab „kahetseme, et teile teatasime“; halva uudise edastamiseks praegu kasutage regret to.

Lõksud eesti keele kõnelejatele

1. „Ma mõtlen Kadrit“, „ma ei mõelnud sind kritiseerida“ → think. Eesti „mõtlema“ tähendab nii think kui ka mean: „Keda sa mõtled?“, „Ma ei mõelnud seda tõsiselt“. Inglise think tähendab aga ainult mõtlemist. Kui täpsustate, keda või mida silmas peate, või räägite kavatsusest, kasutage sõna mean – kavatsuse puhul mean to.

❌When I said that the new girl in our choir sings beautifully, I thought Liis from Rakvere, not Liisa from the bakery.
✅When I said that the new girl in our choir sings beautifully, I meant Liis from Rakvere, not Liisa from the bakery.
„mõtlesin Liisi“ → I meant Liis
⚠️Mihkel, about what I said at the board meeting yesterday — I really didn't think to criticise your budget plan in front of everyone.
✅Mihkel, about what I said at the board meeting yesterday — I really didn't mean to criticise your budget plan in front of everyone.
Grammatiliselt õige, kuid didn't think to tähendab „mul ei tulnud pähegi“; kavatsus → didn't mean to.

2. „Kuulsin, kuidas naaber ukse kinni lõi“ → heard how. Eesti keeles ütleme terve kuuldud või nähtud teo sageli „kuidas“-lausega. Inglise how tähendab aga viisi („mil moel“). Kui kuulsite või nägite tegu ennast, kasutage kuju hear / see + sihitis + põhivorm (terve tegu) või -ing (pooleli).

⚠️At two in the morning I heard how our upstairs neighbour in Mustamae dragged a heavy wardrobe across the floor.
✅At two in the morning I heard our upstairs neighbour in Mustamae drag a heavy wardrobe across the floor. või At two in the morning I heard our upstairs neighbour in Mustamae dragging a heavy wardrobe across the floor.
Grammatiliselt õige, kuid how kõlab nii, nagu oleks oluline see, mil moel ta kappi lohistas; „kuulsin, kuidas ta lohistas“ → heard him drag | dragging

3. „Ma sooviksin vahetada…“ → I like to…. Eesti viisakas soov või palve on tingivas kõneviisis: „Ma sooviksin…“, „Mulle meeldiks…“. Kui lõpp „-ks“ tõlkes kaob, tekib I like to…, mis räägib üldisest harjumusest. Soovi ja palve jaoks on I'd like to… (= I would like to).

⚠️Excuse me, I like to change my seat on the Tallinn–Tartu train to one by the window, if that's still possible.
✅Excuse me, I'd like to change my seat on the Tallinn–Tartu train to one by the window, if that's still possible.
Grammatiliselt õige, kuid I like to tähendab „mulle meeldib tavaliselt vahetada“; soov või palve → I'd like to.

Ärge ajage segi

go on doing ja go on to do – sama tegevus või järgmine samm.

The teacher went on explaining the grammar.
Õpetaja jätkas grammatika selgitamist.
sama selgitus jätkus
The teacher went on to explain the homework.
Seejärel selgitas õpetaja kodutööd.
uus teema

need doing ja need to do – asi, millega on vaja midagi teha, või inimene, kes peab tegutsema.

The kitchen needs painting.
Köök vajab värvimist.
We need to paint the kitchen.
Meil on vaja köök üle värvida.

regret doing ja regret to tell – mineviku tegu või halb uudis praegu.

I regret telling him my secret.
Kahetsen, et rääkisin talle oma saladuse.
rääkisin ja kahetsen
I regret to tell you that the position has been filled.
Kahjuks pean teile teatama, et ametikoht on juba täidetud.
ametlik halb uudis

remember, forget, stop, try – vt B2-15.

Õigekiri ja hääldus

  • regret → regretting, regretted: rõhk on viimasel silbil, /rɪˈɡret/, seepärast kahekordistub t. Eesti keeles kipume rõhutama esimest silpi – öelge re-GRET. /ɡ/ on heliline; eesti g on helitu, nii et laske häälel kõlada.
  • mean /miːn/ → meant /ment/: minevikuvormis on lühike täishäälik nagu sõnas bent. Eesti pikk ja lühike häälik on siin abiks.
  • went on to öeldakse ühe rühmana: /ˌwent ˈɒn tə/ (UK), /ˌwent ˈɑːn tə/ (US). Kuulake, kas järgneb to + põhivorm (järgmine samm) või -ing-vorm (jätkamine).
  • Lausetes I saw her get ja I saw her getting kannab vahet lõpp -ing. Hääldage /ŋ/ ilma lisatud g-ta, kuid selgelt.

Kuldreegel

Tegusõnade regret, mean ja go on järel osutab to ette (halb uudis praegu, kavatsus, järgmine samm) ja -ing vaatab teole endale (mineviku tegu, see, mida miski kaasa toob, sama tegevuse jätkumine). Asi needs doing, inimene needs to do. Would like (= tahaksin) saab sõna to. Ja eesti „mõtlesin“ tähenduses „pidasin silmas“ on meant.

Harjutused

A. Vorm

Täitke laused sulgudes oleva tegusõna õige vormiga.

  1. Sorry, I didn't mean (wake) you up.
  2. Taking the job would mean (move) to another city.
  3. She looked up for a moment, then went on (read).
  4. After university, he went on (start) his own company.
  5. The grass is very long. It needs (cut).
  6. We regret (tell) you that the concert has been cancelled.

B. Tähendus

Valige õige vastus.

  1. Valige õige vastus: I regret … him my car — he crashed it.
  2. Valige õige vastus: The speaker introduced herself and then went on … about climate change. (= tema järgmine teema)
  3. Valige õige vastus: … to come with us tonight? (kutse)
  4. Valige õige vastus: I watched her … across the lake. (= algusest lõpuni)
  5. Valige õige vastus: I … to pay my bills on time — it's a habit, not something I enjoy.

C. Leidke viga

Igas lauses on üks viga või on lause õige. Kirjutage parandatud lause või kirjutage correct.

  1. I didn't mean upsetting you.
  2. The windows need clean.
  3. I heard someone shouting in the street.
  4. I'd like going home now.

D. Kontekstis

Täitke tekstis puuduvad sõnad.

Moving house
Moving house means 16 (pack) everything you own. I didn't mean 17 (keep) so many old things, but somehow I did. The new flat is great, but the kitchen needs 18 (paint). Yesterday my new neighbour came round and went on 19 (talk) for an hour! Then he went on 20 (offer) me his ladder, which was kind. I don't regret 21 (move) here at all.

E. Teie kord

Kirjutage inglise keeles.

  1. Kirjutage ühest asjast, mida kahetsete, et tegite või jätsite tegemata, ja ühest asjast, mida olete juba ammu kavatsenud teha.
  2. Kirjutage ühest mõistlikust harjumusest kujuga like to ja ühest soovist kujuga would like to.

F. Segakordamine

Korrake eelmiste tundide teemasid.

  1. B2-15 Remember, forget, stop, try: millal -ing, millal to inglise keeles
    I'll never forget (meet) her for the first time.
  2. B2-15 Remember, forget, stop, try: millal -ing, millal to inglise keeles
    We stopped (have) lunch at a small café.
  3. B2-13 Passiiv pärast teisi tegusõnu: to be done, being done ja get done inglise keeles
    I hate (tell) what to do.
  4. B2-04 Wish + Past Perfect, wish + would ja regret: kahetsus inglise keeles
    I wish I (study) harder at school.
Vastused

A. Vorm

  1. to wake
  2. moving
  3. reading
  4. to start
  5. cutting / to be cut
  6. to tell

B. Tähendus

  1. lending
  2. to talk
  3. Would you like
  4. swim
  5. like

C. Leidke viga

  1. I didn't mean to upset you.
  2. The windows need cleaning. / The windows need to be cleaned.
  3. ✓ I heard someone shouting in the street.
  4. I'd like to go home now.

D. Kontekstis

  1. packing
  2. to keep
  3. painting / to be painted
  4. talking
  5. to offer
  6. moving / having moved

E. Teie kord

  1. I regret not learning to swim as a child. I've been meaning to call my old school friend for months.
  2. I like to check the weather before I go out. I would like to visit Japan one day.

F. Segakordamine

  1. meeting
  2. to have
  3. being told
  4. had studied
Androidi rakendusÕpi liikvel olles Google Play